Sissemakse omakapitali
Kas omakapitali täiendava sissemakse all (mille saab hiljem vajaduse korral probleemideta tagasi võtta) tuleks mõista majandusaasta aruandes omakapitali kirje “Muud reservid” kasutamist?
Kas sissemakstud raha saaks käsitleda omakapitalis “Muu reservina” ja läheks seejuures arvesse omakapitali adekvaatsuse hindamisel? Et rahule jääksid nii ettevõtja (saab sisse makstud raha vajadusel maksuvabalt tagasi), audiitor (aktsepteerib reservi omakapitali instrumendina), kui ka maksuhaldur (ei nõua väljavõtmisel maksustamist), ja et oleks kooskõlas Äriseadustikuga jt (s.h Läti, Leedu) seadustega?
Vastus:
Reserv on sihtotstarbeline eraldis (reeglina endateenitud kasumist). Osaniku või kolmanda isiku täiendaval sissemaksel äriühingu omakapitali sihtotstarve puudub (nagu ka osakapitali tehtud sissemakseil). Täiendav sissemakse omakapitali/Supplementary (või ancillary) capital contribution/Nachschusspflicht/Дополнительный вклад в собственный капитал on omaette bilansikirje. Olenevalt tingimustest ja kehtivatest maksu- ja arvepidamisnormidest võib see sissemakse olla nimetatud ka allutatud laenuks, lisasissemakseks või muuks sissemakseks või koguni ülekursiks. Kui kohaliku seaduse järgi arvatakse sissemakse äriühingu tulu hulka, siis võib selle tagajärjel tekkida maksustatav kasum. Eri riikides on tulu hulka arvamise reeglid erinevad, sõltudes sissemakse tingimustest. Kapitali adekvaatsuse arvutamisel läheb igasugune sissemakse arvesse. Normaalsel audiitoril ei tohiks miskit ütlemist olla, raha tagastamine ei tohiks ühegi kõnealuse riigi maksuhaldurit erutada.
Tuleb märkida, et Eestis ei tähenda mõiste „omakapital“ sama, mis mujal maailmas. Kui mujal võivad osanikud omakapitaliks nimetatud summat tõepoolest täiega enda omaks pidada, siis Eestis sisaldab see ka sissemaksete summat ületavalt osalt arvestatavat tulumaksu.