Raamatupidamisprogrammi töö aluseks on kontoplaan. Kontoplaanis on võimalik kasutada kuni kuuekohalisi kontonumbreid, mis võivad sisaldada ka tähti ja kontode arv ei ole praktiliselt millegagi piiratud.

Konto tüüpe on kuus: Aktiva, Passiva, Kulu-Tulu, Kahepoolne, Valuuta aktiva ja Valuuta passiva. Valuuta kontodele leitakse saldo nii Eesti kroonides kui ka valuutas. Ühel valuuta kontol tohivad olla vaid ühe valuuta liikumised. Seega tuleb igale erinevale valuutale luua erinev konto.

Kõik kontod on summeeruvad altpoolt ülespoole, s.t. et alamkonto käive on samaselt ka põhikonto käive, kuid mitte vastupidi. Näiteks kui on käive kontol "301", siis on koheselt käive ka kontol "30". Peakontot nimetakse analüütiliseks kontoks ja tema alamkontosid nimetatakse sünteetilisteks kontodeks. Kasulik on kontoplaan luua nii, et analüütilistele kontodele ei sisestataks käibeid. Nende kontode käibed ja saldod moodustuksid analüütiliste kontode summast. Seda sellepärast, et kui vaadata konto käibeid, siis ei saa eraldi kätte analüütilise konto käibeid ja saldosid vaid saab selle konto käivete ja alamkonto käivete summa. Küll on võimalik aruannetesse kirjeldada analüütilise konto käibed selliselt, et võetakse selle konto käive ja lahutatakse maha alamkontode käibed.

Aktiva ja Valuuta aktiva kontodel on saldo aktivas (deebetis). Kui tegelikult tuleks sellel kontol kreedit saldo, siis programm arvestab saldo aktivasse miinusega.
Passiva ja Valuuta passiva kontodel on saldo passivas (kreeditis). Kui tegelikult tuleks sellel kontol deebet saldo, siis programm arvestab saldo kreeditisse miinusega.
Kulu-Tulu konto on selline konto, millele programm saldosid ei salvesta. Nende kontode saldod tuleb kanda kas aktiva või passiva kontodele. Tavaliselt kantakse kontole jooksva aasta kasum ja seda võib teha programm automaatselt kuulõpu kannetega.

Kahepoolsed kontod on kontod milledele programm leiab saldo lähtuvalt konkreetsete klientide saldode summana. S.t. et igale kliendile leitakse saldo, kas deebet või kreedit või mõlemad saldo, ja need summeeritakse. Seega on sellel kontol tavaliselt nii deebet kui kreedit saldo.

Dokumentide summasid kajastatakse arvutis raamatupidamiskannetena. Raamatupidamiskanded on alati kahepoolsed - kanne ühe konto deebetist teise konto kreeditisse. Kui igal kandel on näidatud deebet konto ja kreedit konto ja kontode tüübid on kontoplaanis korrektselt sisestatud, siis ei saa tekkida sellist olukorda, et bilanss ei klapi. Kandeid saab sisestada siiski ka ühepoolselt, kuid siis peab ise jälgima, et tehtaks samas summas ka mõni teine ühepoolne kanne, selleks et bilanss jääks tasakaalu. Ühepoolseid kandeid võib vaja minna kui soovitakse, et käive oleks just deebet või kreedit poolel mitte teisel poolel vastand märgiga. Seda võib vaja minna aruannete arvutamisel, kuna aruannetesse saab valemeid kirjeldada arvutama ka üksnes kreedit või deebet käivet.

Igale kandele on võimalik lisada ka osakonna ja objekti tunnuseid. Nende abil on võimalik jälgida erinevates mõõtmetes firma tegevust. Mõõtmeteks võivad olla firma allüksused, projektid, müügimehed jne. Erinevatele osakondadele ja objektidele on võimalik vaadelda käibeid ja saldosid, arvutada kasumiaruannet jne. Osakonnad ja objektid on peaaegu samaväärsed oma võimalustelt. Ainsaks erinevuseks on see et kuulõpukandeid on võimalik kirjeldada erinevate osakondade lõikes ja objektidel pole see võimalik. Osakondade ja objektide koodid on kuni kuuekohalised ja võivad sisaldada nii numbreid kui tähti. Nagu kontodki on osakonnad ja objektid summeeruvad ülem osakondadele ja objektidele. Näit. Osakond “11” kuulub osakonna “1” alla.

Kanded luuakse raamatupidamisse dokumentide kaudu. Igal dokumendil võib olla 0 kuni piiramata arv kandeid. Dokumendi juurde kuuluvad dokumendi nr., kuupäev, klient, valuuta, valuuta kurss. Dokumendi numbrid tulevad paljudele dokumendi tüüpidele automaatselt järjest. Nendele dokumentidel millele ei tule, võib numbriks kirjutada kuni 14 kohalise numbrite ja tähtede kombinatsiooni. Kuupäev näitab ära mis kuupäeval antud dokumendi kanded raamatupidamises kajastatakse. Klient näitab dokumendil tehingu vastaspoolt - kas tellija, hankija, aruandev isik või keegi muu. Klient on vajalik kõikide dokumentide juures, mis puudutavad kahepoolseid kontosid, kuna kahepoolsete kontode saldo leitakse igale kliendile erinev. Valuuta pannakse dokumendi sisestamisel vaikimisi EEK. Kui on vaja võib selle äramuuta sobivaks valuutaks. Kui sisestatakse mõni teine valuuta tähis ja selle valuuta kurss sellel kuupäeval on juba sisestatud, siis leiab programm valuuta kursi dokumendile automaatselt. Tegelikult ongi valuutast olulisem valuuta kursi väli, sest kogu valuuta arvestus käib dokumendil sisestatud valuuta kursi alusel. Isegi kui hiljem muuta valuutakursi tabelis selle päeva valuutakursse, säilivad dokumentidel kõik senised kursid ja arvestus käib nende alusel.

Programm on mõeldud tööks selliselt, et iga kuu arvutatakse kontodele uued lõppsaldod ja see kuu suletakse. Sinna kuusse seejärel enam muutusi teha ei saa, kuid saab lasta arvutada ja trükkida kõiki aruandeid. Kuna aga programm mingeid andmeid seoses kuu lõpetamisega ei eemalda, siis on alati võimalik tühistada kuu lõpetamine ja eelnev kuu uuesti avada ja andmeid seal muuta. Koos kuu lõpetamisega võimaldab programm teha ka kuu lõpetamise kandeid. Neid kandeid saab programmi kasutaja ise kirjeldada. Tavaliselt on nendeks kanneteks kulu-tulu kontode sulgemine, tulumaksu arvutamine, valuutakursi vahede arvutamine jne. Kuu lõpetamine on seega kasulik nii automaatsete kannete tegemiseks kui ka selleks, et kogemata ei muudetaks eelmiste kuude andmeid. Dokumente on alati võimalik sisestada järgmistesse kuudesse, mis ei ole veel lõpetatud.