Algsaldod tuleb sisestada üks kuu varasema kuupäevaga võrreldes selle kuuga millest alates Te hakkate raamatupidamist arvutis kajastama. Näiteks soovite alustada raamatupidamist 01.01.2008, siis on soovitav algsaldod panna kuupäevaga 31.12.2007.

Kahepoolsete kontode algsaldod (hankijate/tellijate võlgnevused või ettemaksed) tuleb sisestada igale kliendile eraldi müügiarvete või ostuarvete vormil. Ühe kliendi mitu tasumata arvet võib sisestada ka ühe summaga, kui arveid pole hiljem oluline eraldi vaadelda. Kui kliendile on ettemaks siis see tuleb sisestada negatiivse summana. Algsaldode sisestamisel tuleb arvel konto veerg jätta tühjaks. Müügiarvete sisestamisel tuleb veel jälgida, et programm ei lisaks algsaldole käibemaksu. Selleks peab käibemaksu koodiks valima "Eksport" või kustutama käibemaksu koodi üldse. Ostuarvetel tuleb summa sisestada summa veergu. Dokumendi numbriks võib kirjutada arve numbri või ükskõik millise tähe või numbri kombinatsiooni. Dokumendi numbrit tühjaks jätta ei tohi.

Kui programmis kasutatakse põhivahendite osa tuleb põhivahendite algsaldod sisestada menüüst “Põhivahendid” -> “Põhivahendite algsaldod”. Dokumendi pealdises täita väljad “Dok. Nr.” ja “Kuupäev”. Igale põhivahendile tuleb lisada oma rida ja näidata ära tema soetusmaksumus (Millise hinnaga osteti) ja amortisatsioon (Arvestatud amortisatsiooni algsaldode kuupäevani). Põhivahendeid saab lisada tabeli “Kood” veerust, tuues ette kaupade nimekirja ja sealt valides nupu “lisa uus” või menüüst “Põhivahend” -> “Põhivahendid”. Põhivahendite sisestamisel tuleb uue põhivahendi juures äratäita väljad “kauba kood”, “Nimetus”, “Ühik”. Seejärel näidates ära, et tegemist on põhivahendiga tuleb veel äratäita väljad “amortisatsiooni norm” (amortisatsiooni protsent aastas), ”Konto” (Põhivahendite soetusmaksumuse konto), “Amort. grupp”(Määrab kuhu konteeritakse põhivahendi amortisatsiooni kanne). Amortisatsiooni jagunemise tabelis saab soovi korral ära näidata milline osa amortisatsioonist läheb teatud kontole, osakonnale ja objektile(Pole kohustuslik). Ülejäänud väljad võib jätta täitmata.

Kui programmis soovitakse kasutada ka laoarvestuse osa, siis tulevad kaupade ja materjalide saldod sisestada menüüst “Ladu” -> “Muu sissetulek”. Dokumendi pealdises täita väljad “Dok. Nr.” ja “Kuupäev”. Väljad “Kust tuleb” ja “Konto” tuleb jätta tühjaks. Igale kaubale tuleb lisada oma rida ja näidata ära tema kogus ja ühe ühiku hind. Kaupu saab lisada tabeli “Kood” veerust, tuues ette kaupade nimekirja ja sealt valides nupu “lisa uus” või menüüst “Ladu” -> “Kaubad”. Kaupade sisestamisel tuleb kauba juures äratäita väljad “kauba kood”, “Nimetus”, “Ühik” ja kindlasti “Konto”. “
Ülejäänud väljad võib jätta täitmata.

Ülejäänud kontode algsaldod tuleb sisestada menüüst “Finants” -> “Lihtkanded”. Dokumendi pealdises täita väljad “Dok. Nr.” ja “Kuupäev”. Iga konto algsaldo tuleb sisestada eraldi reale. Aktiva kontode algsaldode(deebet saldode) sisestamiseks peate tabeli deebet veergu kirjutama vastava aktiva konto numbri ja kreedit veeru tühjaks jätma. Summa veergu kirjutage konto algsaldo. Passiva kontode saldode(kreeditsaldode) sisestamiseks tuleb jätta veerg deebet tühjaks ja kreediti veergu kirjutada passiva konto number ning summaks konto algsaldo. Kui kontodel on alamkontosid, siis tuleb sisestada üksnes alamkontode saldod ja programm liidab need peakonto saldoks ise kokku. Veerud osakond, objekt ja kogus võib jätta tühjaks. Kui algsaldod sisestatakse majandusaasta keskel, siis tuleb ka aasta algusest algsaldo kuupäevani tekkinud kulud ja tulud sisestada detailselt. Iga kulu- ja tululiigi jaoks üks rida ja üks summa. Seda selleks, et saaks võtta majandusaasta terviklikku kasumiaruannet. Kulu kontode summa sisestada nagu aktiva konto algsaldo ja tulu konto summa nagu passiva konto algsaldo. Kui aga algsaldod pannakse majandusaasta algsaldodena, siis võib eelmise aasta kulud ja tulude summa (kasumi) sisestada eelmiste perioodide kasumi kontole ühe summana.

Valuuta kontode algsaldosid saab sisestada menüüst “Pank” -> “Panga sissetulek” või “Kassa” -> “Kassa sissetulek” vastavalt kas soovitakse valuuta kassa või panga algsaldosid sisestada. Iga erineva valuuta konto jaoks tuleb luua eraldi dokument. Dokumendi pealdises täita väljad “Dok. Nr.”, “
Kuupäev”, “Kassa nr” või “Panga nr” ja sisestada valuuta kurss(kurss mis tuleb selle valuuta saldo ja eesti krooni saldo suhtest). Kassa juures vaadata et väli “Käibemaks” oleks tühi. Tabeli real tuleb täita üksnes veerg hind, kuhu kirjutada saldo valuutas. Saldo eesti kroonides arvutab programm ise. Ülejäänud tabeli veergusid pole vaja täita. Kui soovitakse sisestada mõnele sellisele valuutakontole saldot, mis pole kassa ega panga saldo(näiteks laen valuutas). Siis tuleb lisada kaks rida. Kui soovitakse sisestada deebet algsaldot siis tuleb esimesel real veergu hind panna negatiivne summa, passiva saldo korral positiivne summa ja veergu konto soovitava konto nr. Teisel real tuleb summaks panna esimese rea summa vastandmärgiga(dokumendi summa kokku peab tulema 0) ja konto veerg jätta tühjaks.

Kui algsaldod on sisestatud, siis aktiva ja passiva võrdsust on kõige parem kontrollida aruandest “Finants” -> "Käibeandmik", valides perioodiks algsaldode sisestamise kuu.

Algsaldode olemasolu pole vajalik selleks, et saaks hakata sisestama uusi andmeid programmi. Algsaldod peavad olema pandud selleks ajaks, kui te soovite hakata arvutama bilanssi.