Kõige ehedamalt on teie poolt sisestatud andmed näha “Finants” -> “Kannete vaatamine”. Selles aruandes on näha kõik kanded millede alusel saadakse teised aruanded. Seda aruannet on kasulik vaadata ka sel juhul kui teid huvitab kuidas programm konteerib teie poolt salvestatud dokumente. Et korraga ei tuleks aruandesse liiga palju kandeid saab seada piiranguid: Lühem vahemik, Konkreetne dokumendi tüüp, konkreetne klient, konkreetne konto jne.

Kõige parem koht konto liikumiste ja saldode kontrollimiseks on “Finants” -> “Konto liikumised”. Sama aruande saab ka kui valida “Pank” -> “Panga käibed” või “Kassa" ->"Kassa käibed”. Selle aruande juures tuleb näidata periood ja konto nr. Teised väljad võib täita kui soovitakse leida kas ühe osakonna, objekti, kliendi või kliendigrupi liikumisi näidatud kontol. Aruandes on näha konto sissetulekud ja väljaminekud ja lõppsaldo iga liikumise järel. Selle aruande järgi peaks vähemalt iga kuu kontrollima kassa ja panga liikumisi. Soovitav on veel kontrollida palga võla kontot, maksude arvestusi ja võlgnevusi, võrrelda lao konto liikumisi ja saldosid laoarvestuse saldodega.

Kahepoolsete kontode saldosid saab kontrollida aruandes “Finants” -> “Klientide koondliikumised”. See aruanne annab konkreetsel kontol kaks alg- ja lõppsaldot ja näidates milliste klientide saldodest need koosnevad. Iga kliendi kohta tuleb üks või kaks saldot (võlg ja/või ettemaks). Selle aruande lõppsaldod on alati vastavuses bilansi vastava konto ridades olevate summadega. Kui soovitakse täpselt teada millest antud kliendi saldod koosnevad tuleb vaadata aruannet “Tellijad” või “Hankijad” või “Deebitorid” -> “Saldod”. Selles aruandes on näha millistest arvete või maksmiste summadest on saadud eelneva aruande saldod. Kui aga soovitakse saada ühe kliendi saldo tekkimise aruannet siis võib võtta aruande “Finants” -> “
Kontoliikumised”, sisestada sobiv vahemik, sobiv konto ja otsitava kliendi number.

Aruanne “Finants” -> “Pearaamat” sobib samuti konto liikumiste ja saldode vaatamiseks, kuid tema ei näita iga dokumendi järel konto saldot. Tema eelis jälle on see et korraga saab ühes aruandes näha ka kõikide alamkontode käibeid ja saldosid. Asendamatu on ta aga väljatrükina raamatupidamise andmete säilitamiseks paberil. Selleks jäetakse konto koht tühjaks. Kui asutus on väike siis võib trükkida pearaamatu terve aasta kohta, kuid suuremal asutusel on mõistlik trükkida pearaamat iga kuu kohta eraldi.

Aruanne “Finants” -> “Käibeandmik” annab koondkäibeandmiku. Sellest aruandest on hea kontrollida bilansi klappimist või mitteklappimist. Aruandes on eraldi veerud deebet ja kreedit saldode ja deebet ja kreedit käivete kohta. Kui deebet ja kreedit saldod on võrdsed siis bilanss klapib. Bilanss ei klapi tavaliselt sellepärast, et kontode deebet käibed ei võrdu kontode kreeditkäivetega. Selle põhjuseks võib olla see, et mõni kanne on sisestatud ühepoolselt (deebet või kreedit konto on jäetud näitamata). Kõige kergemini leiab sellised kanded aruandest “Finants” -> “Kannete vaatamine”. Vahemik tuleb võtta sama milles eelmises aruandes deebet käive ei võrdunud kreedit käibega ja järjestuseks panna kreedit või deebet konto. Siis tulevad aruandes ilma deebet või kreedit kontota read kõige ette.

Aruanded “Finants” -> “Kirjeldatud aruanded” võimaldavad arvutada kasumiaruannet, käibedeklaratsiooni, tuludeklaratsiooni, bilanssi jne. Neid aruandeid saab kirjeldada “Finants” -> “
Algandmed” -> “Aruannete kirjeldus”. Kui siin kirjeldatud aruandes bilansi aktiva ei võrdu passivaga siis võib selle põhjuseks olla ka viga aruande kirjelduses.