Muudatused Joosepis
Uue reservi leidmiseks on tehtud uus vormi Palk->Puhkusereserv 2010. Seal siis programm näitab kui mitu päeva on puhkust välja teenitud, palju kasutatud, palju aegunud ja palju jääb veel saada. Saada olevaid päevi saab kontrollida aruandest Palk->Aruanded->Kasutamata puhkuse leidmine. Sama aruanne avaneb ka automaatselt reservi leidmise aknast kui vajutada hiirega saadaolevate päevade arvule.
01.07.2009 seisuga vana arvestuse järgi leitud kasutamata puhkusepäevad tuleb sisestada töötaja kaardile vormil Kaader->Kaadri andmed, Puhkuste lehekülg. Need saab üle kanda ka automaatselt vana reservi arvutamise vormilt vormilt Palk-> Puhkusereservi arvutamine, vajutades nupule "Kanna päevad uude arvestusse"
Alates 02.2017 saab Kaadri vormi puhkuste lehel valida kasutamata puhkusepäevade aasta alguse ise. See võimaldab sisestada puhkusereservi algjäägi ükskõik millise aasta vahetuse seisuga.
Edaspidi kui sisestada töötaja puhkust tuleb alati ka märkida millise aasta eest töötaja puhkab. Selleks on puhkuste sisestamise juures veerg "Aasta". Varasemate aastate eest antav puhkus tuleb sisestada 2008 aasta numbriga. Kui töötaja puhkab erinevate aastate väljateenitud puhkuste arvelt, tuleb puhkus sisestada mitme reaga nii, et iga aasta oleks eraldi real.
Arvestuse alused
Määrangud
Puhkuse õiguse kuus annab valikus peaks valima kas enne 2012 15 päeva, siis iga päev või Iga töösuhte päev leitud aasta koondina. Erinevus nende kahe vahel on ainult selles, et esimesel juhul arvestatakse iga kuu eest 1/12-dik saada olevatest puhkusepäevadest, sõltumata kas kuus on 28 või 31 päeva ning teisel juhul leitakse alati aasta algusest soovitud kuupäevani kalendripäevade arv ja jagatakse see kas 365 või liigaasta korral 366-ga ja korrutatakse aastas saada olevate päevade arvuga.
Arvesta 2012 aastast saamata päevade ümardus kahe komakohaga - Kui see on valitud leitakse saamata puhkusepäevade arv kahe komakohaga ja kui see pole märgitud, siis leitakse päevad täisarvuna lähtudes ümarduse määrangust, kas ümardatakse üles lähima täisarvuni või siis ümardusreegli järgi (0,5 ja suurem ümardatakse 1-ks)