Erakonnad ja muud mittetulundusühingud mängivad igal aastal alampalgamängu. Alampalga tõus võib sõltuvalt tõusu suurusest otseselt mõjutada 3 – 5 % tööealisest elanikkonnast. Töölepingu seaduse kohaselt ei või tööandja maksta töötajale alampalgast vähem. Alampalga kehtestab Vabariigi Valitsus Eesti tööandjate keskliidu ja Ametiühingute keskliidu kokkuleppe alusel.euros

Eestis on tööga hõivatuid umbes 650 000. Ametiühingute Keskliidu haruorganisatsioonidesse kuulub erinevail andmeil 24 000 – 30 000 liiget. Seega esindab Ametiühingute Keskliit umbes 5 % hõivatutest, mis pole just esinduslik number.

Majanduslikult aktiivseid majandusüksusi on Eestis 96 000, sh ettevõtjaid 75 000. Tööandjate keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve, mis on 1,5 % kõigist aktiivseist majandusüksustest, mis on peaaegu, et olematu protsent.

Kui mujal maailmas teevad palgakokkuleppeid ametiühingu haruorganisatsioonid oma majandusharu tööandjate esindusega, lähtudes konkreetse tööjõuturu tingimustest, siis meil kauplevad mitte kedagi esindavad keskliidud mingi „keskmise“ alampalga üle. Aga las kauplevad. Väljaspool valitsussektorit pole tulemusel suuremat tähendust, sest valitsus ei saa kuidagi sekkuda eraisikute kokkulepetesse. Mehhanismi, mis lubaks seda üritadagi, pole olemas.