Alates 1.jaanuarist 2017 hakkab kõigis liikmesriikides kehtima ühtne deklaratsioonivorm. See peab vähendama nii ettevõtjate kui maksuhaldurite halduskoormust. Deklaratsioonis on 5 kohustuslikku lahtrit: arvestatud käibemaks, sisendkäibemaks, käibemaksu netosumma (makstav, tagastatav), sisendkäive ja käive. Lisaks sellele võivad liikmesriigid täiendada deklaratsiooni lahtritega lisateabe saamiseks. Valida saab 21 standardiseeritud teabeliigi hulgast, näiteks käibe jagunemist vastavalt erinevatele maksumääradele, ühendusesisene käive ja –soetamine jmt. europe_imageKuigi igas liikmesriigis täidetakse deklaratsioon kohalikus keeles, ei tohiks ka võõrkeelse deklaratsiooni täitmisega probleeme olla on lahtrite sisu kõikjal sama ja see on kirjeldatud kõigis EÜ keeltes. Suurte ettevõtjate maksustamisperiood on kalendrikuu, väikeste (aastakäive alla 2 mln) maksustamisperiood hakkab olema kvartal.

Kuna hiljuti sisse seatud süsteem äripartnerite kohta info kogumiseks saab olla nõutav ainult tänase KMD juurde ja Eesti ametnikel pole voli eurodeklaratsioonile omaloomingut lisada, siis pole kahtlust, et 1000-euro mäng ei kesta kauem, kui kaks aastat. Muide, see pidi asjaomastele olema teada hiljemalt 23. oktoobril 2013, mil Euroopa Komisjon uue, aastaid ette valmistatud deklareerimiskorra heaks kiitis. Siit küsimused, millele peab vastama rahandusminister: kes ja kui palju mõttetu infosüsteemi loomise eest raha sai? Kes vastutab ettevõtjate kulutuste eest? Kellel seda ärisuhete superandmebaasi ikkagi vaja on?