Seadusandja poolest on asi selge – juriidiline isik peab võtma kohustuse tasuda oma juhatuse liikme eest tasuda vähemalt 139-eurost sotsiaalmaksu ja see on kõik. Aga nagu ikka, on ka seekord ametnikud võtnud endale õiguse reegeid „täpsustada“. TSD vorm on sätitud nii, et seda ei saa esitada seal 390-eurost juhatuse liikme tasu näitamata. Mis toob kaasa 44-eurose tulumaksukohustuse ((390–170)x0,2).

Lisaks sellele on ametnikud veendunud, et kindlustuse saamiseks peab nii juhatuse liikme tasu kui ka sotsiaalmaks olema ära makstud. Muidugi see nii ei ole. Juriidilise isiku asjaomane organ (OÜ puhul osanikud) otsustab, kas, millal ja kui palju ta juhatuse liikmele tasu maksab – ükski ametnik seda dikteerida ei saa. Tasu maksmisel pole ei ravi ega kindlustusega midagi tegemist, kindlustus tekib sotsiaalmaksukohustuse deklareerimisest. Kui raha ei juhtu olema, jääb juriidiline isik ka sotsiaalmaksu võlgu. Sel juhul peab ta maksma riigile liiakasuvõtjalikku intressi.

Tuhandete osaühingute ainuke osanik on ka juhatuse ainuke liige ja ainuke töötegija. Kuna töötaja saab ravikindlustuse maksuameti töötamise registrisse kandmisega, siis on ka juhatuse liikmel mõistlik sõlmida OÜ-ga tööleping. Pole väga oluline, mis ameti ta endale valib – ta teeb nagunii kõike, mis vaja. Ja erinevalt juhatuse liikmest, kelle kindlustus lõpeb kohe, kui järjekordne deklaratsioon hilineb, ei kao TÖR-põhine kindlustus enne, kui juhatuse liige seda ise ei lõpeta. Lisaboonusena ei kulu aega ega raha TSD-dele.

Mis on 2016. aastal teisiti?

Halb uudis kõigile

• Kõigi energiakandjate aktsiisimäär on kõvasti tõusnud ja tõuseb edaspidigi.

Head uudised rahvale

• Üldine maksuvaba tulu tõuseb 170 eurole kuus ja vähehaaval ka järgmistel aastatel.
• Pensionide täiendav maksuvaba tulu on 225 eurot kuus (kasv 2 %), st 395 eurone pension on maksuvaba.
• Laste ülalpidamisega seotud täiendav maksuvaba tulu seotakse lahti üldise maksuvaba tulu määrast ja fikseeritakse senisel tasemel 1848 eurot aastas (154 eurot kuus).
• Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot
• Kui madala sissetulekuga töötaja on täistööajaga töötanud vähemalt 6 kuud aastas, siis saab ta tuludeklaratsiooni esitamisel osa aasta jooksul kinnipeetud tulumaksust tagasi.

Halvad uudised rahvale

• Viina ja tubaka hind tõuseb tänavu ja ka edaspidi.
• Maksustatavast tulust saab mahaarvata kokku 1200 eurot (vähenemine 62,5 %).
• Kadunud on hobikoolituse ja autokooli kulude tulumaksusoodustus täiskasvanutele.

Head uudised ettevõtjatele

• Välislähetuse maksuvaba piirmäära tõus 50 eurole. Lähemalt saab lugeda http://www.emta.ee/index.php?id=38106
• Võlaõiguslike lepingute alusel tasu saavad inimesed saavad ravikindlustuse. Lähemalt saab lugeda https://haigekassa.ee/et/tooandjale/ravikindlustus-oma-tootajale
• Alates 2017. aastast hakkab vähehaaval alanema sotsiaalmaksumäär.

Halvad uudised ettevõtjatele

• Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 390 eurole, minimaalne kohustus on 128,70 eurot kuus (kasv 10%).
• Kui tehingupartnerile esitatud arvete kogusumma ületab 1000 eurot kuus, siis tuleb arved ükshaaval deklareerida vormil KMD lisa INF.

Uudis raamatupidajatele

• Vormi TSD täitmise kord on muutunud, seoses madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastase tulumaksutagastusega, uute väljamakseliikide sisseseadmisega (üüri- ja renditulud) ja lähetusega seotud erisoodustuste isikustamisega. Lähemalt saab lugeda http://www.emta.ee/index.php?id=37949&highlight=enäidatakse
  

Uudis korteriomanikele

• Eluruumi üürilepingu alusel saadud tulu maksumäär on 16%.

Tundub siiski, et peadirektor on ebaõigesti informeeritud.

Maksukorralduse seadus näeb ette terve rea menetlustoiminguid, mida maksuhaldur saab kasutada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Nende toimingute läbiviimiseks on sätestatud üpris üksikasjalikud reeglid, kusjuures esimene ja üldkehtiv on nõue, et menetlustoiming viiakse läbi alles siis, kui menetlust on alustatud. Kui ametnik käib lihtsalt niisama tänavail autosid või inimesi vaatlemas, siis on tegemist tööaja, st maksumaksja raha väärkasutamisega.

Vaatluse kohta kehtivad järgmised nõuded:

1. Ruumiline piiritletus. Maksuametnik võib vaatluse läbiviimiseks siseneda maatükile, ehitistesse ja ruumidesse, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus.
2. Ajaline piiritletus. Vaatlust võib läbi viia ainult ettevõtte tööajal või üldisel tööajal.
3. Maksukohustuslase nõusolek. Vaatluse läbiviimisest tuleb ette teatada aja jooksul, mis võimaldab maksukohustuslasel kavandatava toimingu suhtes seisukohta võtta. Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette kiireloomulistel juhtudel või kui ette teatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist.
4. Eesmärgipärasus ja õiguslik alus. Vaatluse läbiviimiseks esitatakse maksukohustuslasele või tema esindajale kirjalik korraldus, kuhu on märgitud ka vaatluse eesmärk.
5. Dokumenteerimine. Vaatluse eesmärgiga piiratud ulatuses on maksuhalduri ametnikul õigus muuhulgas ka fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi või asju ja nõuda vaadeldaval maatükil või vaadeldavas ehitises või ruumis viibivatelt isikutelt teavet maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse kohta. Ütlused protokollitakse. Protokollitakse ka kogu vaatluse käik ja vaatlusega tuvastatud asjaolud.

Kõnealused autovaatlejad eirasid kõiki kehtivaid vaatlusreegleid. Kui need toimingud ka ei kvalifitseeru ebaseaduslikuks jälitamiseks, siis maksuhalduri ilmselgelt ebaseaduslike toimingutega on tegemist küll. Peadirektor oleks teinud targasti, kui poleks rääkinud, et nii nad tavapäraselt toimetavadki.

Eestis on tööga hõivatuid umbes 650 000. Ametiühingute Keskliidu haruorganisatsioonidesse kuulub erinevail andmeil 24 000 – 30 000 liiget. Seega esindab Ametiühingute Keskliit umbes 5 % hõivatutest, mis pole just esinduslik number.

Majanduslikult aktiivseid majandusüksusi on Eestis 96 000, sh ettevõtjaid 75 000. Tööandjate keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve, mis on 1,5 % kõigist aktiivseist majandusüksustest, mis on peaaegu, et olematu protsent.

Kui mujal maailmas teevad palgakokkuleppeid ametiühingu haruorganisatsioonid oma majandusharu tööandjate esindusega, lähtudes konkreetse tööjõuturu tingimustest, siis meil kauplevad mitte kedagi esindavad keskliidud mingi „keskmise“ alampalga üle. Aga las kauplevad. Väljaspool valitsussektorit pole tulemusel suuremat tähendust, sest valitsus ei saa kuidagi sekkuda eraisikute kokkulepetesse. Mehhanismi, mis lubaks seda üritadagi, pole olemas.

See menetlus on abiks inimestele, kes on ainuosanikud või ainuaktsionärid äriühingutes, mis enam aktiivselt ei tegutse ja kes soovivad nö tühjast kestast lahti saada. Võrreldes tavapärase likvideerimismenetlusega väheneb oluliselt ühingu lõpetamisele kuluv aeg. Lisaks omandab osanik ühingu vara üldõigusjärgluse korras (nagu pärija), selle asemel et likvideerimise käigus ühingule kuuluvad esemed ükshaaval omandada.

Ühendajat käsitletakse nagu ühendavat osaühingut. Ühendatavaid firmasid võib olla ka mitu.

Protseduur on lihtne. Vähemalt üks kuu enne ühinemise äriregistrisse kandmise avalduse esitamist tuleb teadaolevatele võlausaldajatele saata teade ühinemise kohta ja avaldada teade Ametlikes Teadaannetes. Ühinemise registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada ühendaja kinnitus selle kohta, et ta ei ole maksejõuetu ja ühendatava ühingu kinnitus võlausaldajate nõuete tagamise kohta. Erinevalt äriühingute ühinemisest pole äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga ühinemise lõpulejõudmisest vaja Ametlikes Teadaannetes teatada.

Ühinemine kantakse äriregistrisse ja ühendatav ühing kustutatakse registrist üksnes Maksu- ja Tolliameti nõusolekul. MTA võib nõusolekust keelduda, kui tal on nõudeid ühendava füüsilise isiku vastu.

Äriühingu ühendamisega saadud kasu (saadud tulu miinus üle võetud kohustused), maksustatakse tulumaksuga osas, mis ületab osaluse soetamismaksumust ja muid sissemakseid omakapitali. Arvesse ei lähe ka see osa kasust, mis on tulumaksuga juba maksustatud (näiteks äriühingule varem laekunud dividendid).

Sama teemat käsitlevaid märgukirju on tuhandeile tööandjaile saatnud maksuamet, kelle väitel on üle 10 tuhande tööandja, kes on küll haigekassas inimesi kindlustanud, kuid sotsiaalmaksu nende eest ei maksa. Märgukirjas nõutakse, et tööandja lõpetaks „surnud hingede“ kindlustuskaitse.

Mis sellest kõigest arvata? Tööandja ei paku kellelegi kindlustuskaitset. Seega ei saa ta seda ka lõpetada. Asjakohaste õigusaktidele kohaselt pakub ravikindlustuskaitset ainult HK, kes peab seejuures tagama ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise. Ravikindlustuse andmekogus olevate andmete õigsuse eest vastutab samuti HK, kes on selle andmekogu vastutav ja volitatud töötleja.

Ravikindlustuskaitse katkeb automaatselt kaks kuud pärast viimast sotsiaalmaksu deklareerimist. HK-l on õigus igal ajal saada maksuhaldurilt andmeid sotsiaalmaksu maksja ja kindlustatud isiku kohta, samuti kindlustuskaitse kehtivuse kontrollimiseks. Seega, kui keegi on nautinud ravikindlustuskaitset alusetult, siis on see üksnes HK probleem. Ükski seadus ei anna HK-le õigust töölepingu lõpetamise teate esitamata jätmise korral tööandjalt mingit raha nõuda.

Kuna hiljuti sisse seatud süsteem äripartnerite kohta info kogumiseks saab olla nõutav ainult tänase KMD juurde ja Eesti ametnikel pole voli eurodeklaratsioonile omaloomingut lisada, siis pole kahtlust, et 1000-euro mäng ei kesta kauem, kui kaks aastat. Muide, see pidi asjaomastele olema teada hiljemalt 23. oktoobril 2013, mil Euroopa Komisjon uue, aastaid ette valmistatud deklareerimiskorra heaks kiitis. Siit küsimused, millele peab vastama rahandusminister: kes ja kui palju mõttetu infosüsteemi loomise eest raha sai? Kes vastutab ettevõtjate kulutuste eest? Kellel seda ärisuhete superandmebaasi ikkagi vaja on?

Nii ei jäänud meie ülbetel ametnikel muud üle, kui tunnistada oma initsiatiiv kehtetuks. Seega ei muutunud vääriskivide maksustamises midagi. Vigade parandus avaldati Riigi Teatajas 30.12.14.

Alles see oli, kui kehtestati maksustamise erikord (pöördmaksustamine) kinnisasja või selle osa, metallijäätmete ja kullamaterjali käibe korral. Nüüd laieneb pöördmaksustamine ka hõbe-, kuld-, plaatina- ja pallaadiumtoodetele ning vääriskividele (looduslikud ja tehislikud vääriskivid ja poolvääriskivid, nende pulber ja puru ning looduslikud ja kultiveeritud pärlid). Kui maksukohustuslane võõrandab teisele maksukohustuslasele eelnimetatud kaupa, siis peab ta väljastama eraldi arve, millel on märge „pöördmaksustamine”. Kauba soetaja tasub võõrandajale kauba käibemaksuta müügihinna ja arvestab tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana võõrandaja asemel.

Iseenesest võiks pöördmaksustamise laiendada eranditult kõigile sisemaistele tehingutele, just nii, nagu see praegu toimub välispartneritega äri ajamisel. Käibemaks ongi ju ostja probleem – kas ta saab selle maha arvata või mitte. Nii oleks hoobilt likvideeritud räigeim maksupettuse vorm – kui ostja müüjale käibemaksu ei tasu, siis pole pahatahtlikul müüjal võimalik seda ka varastada. Lisaks saaks pooled maksuametnikud lahti lasta – olulisel määral langeb ära kontrollivajadus ja maksutagastustega sebimine.

Totaalse pöördmaksustamise korral muutub mõttetuks ka kogu 1000-euro mäng.

Pigistatakse ka tulumaksuga. 1. juulist kaob võimalus maksta maksuvaba hüvitist töötajale, ametnikule või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele isikliku sõiduauto (s.t sellise sõiduauto, mis ei ole tööandja omandis ega valduses) töösõitudeks kasutamise eest ilma sõitude kohta arvestust pidamata. Tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 kolmas lause hakkab olema: “Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.“

]]> https://www.vjap.ee/blog/soiduautode-tulumaksumuudatused/feed/ 0 https://www.vjap.ee/blog/soiduautode-kaibemaksumuudatused/ https://www.vjap.ee/blog/soiduautode-kaibemaksumuudatused/#respond Thu, 22 May 2014 15:02:12 +0000 http://www.vjap.ee/?p=4241 Ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel tohib edaspidi maha arvata ainult 50% sisendkäibemaksust

Rahandusministri eriliseks murelapseks on tulundussektori sõiduautod. Kuigi nende autode ettevõtlusvälist kasutamist on ikka maksustatud nii tulu-, käibe- kui sotsiaalmaksuga, olevat see eraisikute autokasutuse suhtes karjuvalt ebaõiglane, kuna kõik ettevõtjad on sulid. Ja käibemaksu mahaarvamist piiravad teised riigid ka.

Sotsiaalse õigluse peab tagama 2014. aasta 1. juulil jõustuv käibemaksuseaduse muudatus, mille kohaselt ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse arvestatud käibemaksust maha 50% sisendkäibemaksust, sõltumata sellest, kui palju või kas üldse autot erasõitudeks kasutatakse. Ebaselgeks jääb, milliseid kaupu-teenuseid tuleb lugeda tarbeks soetatuks. Nii on maksuametnikud avaldanud arvamust, et selline kaup on ka haagis.

Piirangut ei kohaldata autokaupmeeste ja –rendifirmade sõiduautodele, mis soetatakse müügiks või kasutusse andmiseks, samuti taksofirmadele kasutamiseks taksona ja autokoolide õppeautodele.

Kui autot kasutatakse üksnes ettevõtluse tarbeks muudel aladel, siis tuleb sellest maksuhaldurit teavitada. Kasutamist eranditult ettevõtluse tarbeks peab maksukohustuslane tõendama. Tuleb teha kõik selleks, et sõiduautot ei saaks kasutada eratarbimises. Näiteks kontrollib ettevõtte juht auto kasutamist GPS-i abil, auto peab olema pargitud ettevõtte juures jne. Kui selline kasutamine lõpetatakse enne kahe aasta möödumist, tuleb soetamisel tasutud sisendkäibemaksu vastavalt korrigeerida.