Mida tähendab kahjumi katmine kohustuslike reservide või ülekursi arvelt (kui eelnevate perioodide jaotamata kasumit ei ole)? Kui alltoodud näites on majandusaasta tulemuseks puhaskahjum -20 000

Kas siis a) ei tule midagi teha, kuna omakapitali adekvaatsuse nõue on täidetud või b) tuleks ikkagi rida-realt omakapitali grupp kirjete lõikes korrigeerida vastavalt kahjumi katmise otsusele:

Olen kohanud mõlemaid lähenemisi, aga kas võib olla, et mõlemad on õiged?

Vastus:

Raamatupidamises tehakse kandeid ikka algdokumentide alusel. Kahjumi katmise kannete aluseks on aktsionäride otsus. Juhatus peab aruandeaasta kahjumi katmiseks tegema aktsionäridele ettepaneku, kus jaotamata kasumi puudumisel tuleks kahjumi katteallikatena näidata esmalt kohustuslikku reservkapitali. Kui sellest ei jätku, siis ülekurssi. Kui aktsionärid ei ole otsust teinud, siis raamatupidamiskanneteks alust ei ole. Ja ega midagi ei juhtu ka.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Meie tütarettevõtja maksab veel sel aastal emaettevõtjale (juriidilisest isikust ainuaktsionär) dividende ja tasub ka tulumaksu (20/80). Emaettevõtja maksab saadud dividendid edasi oma füüsilistest isikutest aktsionäridele. Maksu täiendavalt ei arvuta / ei pea kinni. Kas järgmisest aastast muutuks meil midagi selle süsteemi järgi maksustamises (nt 14%; 7%) või jääks endiselt tütarettevõtja maksustada kogu netosumma  20/80 tulumaksuga?

Põhimõte jääb samaks. Äriühingu tasandil maksustatud jaotatud kasumiosa (sh dividend) on edaspidisel jaotamisel maksuvaba. Pole vahet, millise määraga äriühing kasumijaotist maksustas. Dividendide regulaarselt maksmise korral saab tütarettevõtja kohaldada vähendatud maksumäära.

Kas (vähemalt) üks kord aastas dividendide maksmine on regulaarne maksmine, peab regulaarsus olema kinnitatud mingi plaan–graafikuga, dividendipoliitikaga vms?

Arvesse lähevad kalendriaastas tegelikult makstud dividendid. Aktsionärid võivad muidugi kehtestada vastava poliitika.

Kui tütarettevõtja maksis 2018. a dividendi 60 000, millelt tulumaksu arvutas ja tasus 15 000 (60000×20/80), kas siis 2019. a välja kuulutatava ja emaettevõtjale makstava dividendi nt 100 000 tulumaks arvutatakse alljärgnevalt:

60 000 : 3 = 20 000
Tulumaks 20 000 x 14/86 = 3255,81
100 000 – 20 000 = 80 000
Tulumaks 80 000 x 20/80 = 20 000
Kokku tuleks äriühingu tulumaks 23 255,81 (3255,81+20000)?

Jah

Kui 2019. a emaettevõtja maksab edasi tütarettevõtjalt saadud dividendid 100 000, kas siis tema füüsilistest isikutest aktsionäridele väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama ei pea (7% 20000-st)?

Füüsilise isiku dividendi tulumaksumäär on 7% juhul, kui dividend on maksustatud dividendi maksva äriühingu tasemel 14-protsendilise määraga, samuti juhul, kui dividendi maksmise aluseks olevat kasumit ei ole maksustatud standardmääraga. Dividendi tulumaksu peab kinni selle väljamaksja.   

Kui emaettevõtja maksab 2019 a. tütrelt saadud 100 000 eurot dividendi edasi oma füüsilisest isikust osanikele, siis 80 000 saab välja maksta maksuvabalt (tütar on maksud maksnud), aga 20 000 – lt  peab 7%  tulumaksu kinni pidama ja  välja saab maksta 18600. kokku saab reaalselt füüsilisest isikutest aktsionäridele välja maksta 98600 eurot.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Osaühingul on ebapiisav omakapital ja omanik tahab olukorra parandamiseks restruktureerida omakapitali mitterahaliseks sissemakseks (ülekursina) oma osaühingule antud laenu. On justkui meelde jäänud, et mingi osa sissemaksest peaks olema osakapitali suurendamiseks ja rahaline, millised äriseadustiku sätted seda reguleerivad?  Kas kõiki toiminguid selle protsessiga seoses on võimalik läbi viia internetis, st notari vahenduseta? Laenu on antud kokku 10 000 eurot, omakapitali puudujääk on 3450 eurot.

Osanik peab tegema laenunõudest loobumise ja sellega tütarettevõtja omakapitali täiendava sissemakse tegemise otsuse. Selle alusel teeb tütarettevõtja oma bilansis vastava kande. See ei saa olla ülekurss, kuna ülekurss saab tekkida ainult osaluse soetamisel, kui osaluse eest makstakse selle  nimiväärtusest rohkem. Kuna registriandmed ei muutu, siis notarit ega registrit pole vaja tülitada.

Kas see täiendav omakapitali kanne oleks eelnevate perioodide jaotamata kasum, aruandeperioodi kasum või midagi muud (nt reserv)? Kas nõudest loobumise korral kaob võimalus hiljem raha maksuvabalt välja võtta? Osanik nimelt usub oma ettevõtte heasse käekäiku, ja et juba aasta – kahe pärast tekiks selline võimalus. Kui loobumisega kaoks võimalus raha maksuvabalt välja võtta, kuidas oleks veel võimalik olukorda lahendada?

Selle asja nimi on „omakapitali täiendav sissemakse“, mille jaoks tuleb teha bilansis eraldi rida. Maksuvabalt saab välja võtta kogu raha, mida äriühing ise pole teeninud (kasum), st igasugused teiste isikute tehtud kapitaliseeritud sissemaksed, sõltumata sellest, kuidas neid nimetatakse. Oleksin mina  osanikust laenuandja ja antud laen intressivaba, paneksin kogu laenu omakapitali. Siis pole vaja põdeda, kui omakapital jääb siiski defitsiiti ka järgmisel aastal. TSD lisa 7 osas 1a koodil 7030 näidatakse kõik maksustamisperioodil omakapitali tehtud sissemaksed, nii rahalised kui mitterahalised.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Töötaja surma tõttu tahab tööandja maksta matusetoetust tema abikaasale (või teisele lähisugulasele). Kuidas peaks maksustama, kas võib see toetus olla (mingis osas) maksuvaba?

Vastus:

Matusekorraldajal on õigus riiklikule matusetoetusele 250 eurot, mille maksab välja kohalik omavalitsus. Tööandja poolt makstav toetus on toetuse saaja maksustatav tulu.  Juhul, kui toetus makstakse isikule, kellega on väljamaksjal lepinguline suhe, maksustatakse väljamakstav toetus nagu palgatulu, st kõigi tööjõumaksudega. Juhul, kui toetuse saajaga puudub lepinguline suhe, tuleb väljamakstavalt toetuselt kinni pidada ainult tulumaks TuMS § 41 p 13 alusel ning väljamakse deklareeritakse vorm TSD lisal 1 väljamakse liigiga 55.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Emaettevõtjana anname välismaal asuvatele tütarettevõtjatele mõnikord väikseid (alla 10 000 euro) ja lühiajalisi (alla 1 a) laene. Kas maksuametile deklareerimise kohustuse mõttes muutub midagi, kui need laenud jäävad tähtajaks tagastamata, või antaksegi edaspidi pikaajalistena ja /või suurtes summades? Või tütarettevõtjatele (s.h välismaa) antud laenud ei kuulu deklareerimisele mitte ühelgi juhul?

Teinegi seonduv probleem. Läti ja Leedu tütarettevõtjad peavad olenemata kahjumist oma riigile maksma tulumaksu Eestis asuvalt emaettevõtjalt saadud laenudelt tasutud intressimaksetelt. Eesti emaettevõtjale pole intressi teenimine tähtis, kuid kas Eesti maksuametnik aktsepteeriks 0% intressi määra kasutamist või tekitaks probleemi seoses siirdehindade temaatikaga?

Vastus:

Vormil INF 14 deklareeritakse kõik laenud (sh majanduslikult samaväärsed tehingud), mis on välja makstud emaettevõtjale või sõsarettevõtjale (olenemata, kui pikaks ajaks laenuleping on sõlmitud). Tütarettevõtjale antud laenu ega selle tagastamist ei deklareerita, sõltumata sellest, kas laen tagastatakse või milline on intress.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Ühemehefirma (tegeleb eritellimustel mööbli valmistamisega) ostab firma arvelt jalgratta, arvab maha ka sisendkäibemaksu. Sõiduautot firma arvel ei ole, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist ettevõtja/töötaja ei võta. Kas (tõenäoliselt) maksuametnik võib leppida väitega, et jalgratas on soetatud ettevõtluses kasutamise eesmärgil? Kas ettevõtja peaks ennast kuidagi selle seisukoha kasutamiseks ette valmistama (nt mingid otsused /juhendid vm vormistama)? Samas tundub väheke imelik, kui ühemehefirma koostab endale sisedokumente.

Vastus:

Kui see firma on äriühing, siis on see omaette isik, kes võib ja peabki ise oma sisereeglid kehtestama, tegutsegu seal mitu, üks või mitte ühtegi inimest. Maksuametnik küsib, kuidas seda riista ettevõtluses kasutatakse ja kas kasutatakse ka eratarbeks.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Raamatupidajad istuvad töö iseloomu tõttu terve tööpäeva arvuti taga, ja paraku kaasnevad sellega pinged seljas, kaelas jms. Sporditarvete poodides on müügil ca 15 eur / tk venituslindid, mis aitaksid neid vaevusi kindlasti leevendada, isegi töökohalt lahkumata. Kui tööandja ostaks sellised oma raamatupidajatele (ja ka kõigile teistele staatilise tööviisiga töötajatele), kas võiksid need kulud kvalifitseeruda tulumaksuvabade tervisehoidmise kulude alla, ja ehk võiks ka sisendkäibemaksu tagasi küsida?

Vastus:

Kahtlemata võib. Kõik töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel tervise hoidmiseks ja taastamiseks soetatud asju tuleb käsitleda nagu kõiki muid ettevõtlusega seotud kulutusi.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Kui maksukohustuslane on esitanud augustis arve eraisikust ostjale (ei ole seotud osapool) tekstiga „Teenused juuli – august“, ühik tk, kogus 1, hind 1000,00, summa 1000,00, maksustanud summa korralikult 20% käibemaksuga, kas tal võib sellise müügiarvega emta poolt siiski kaasneda pretensioone /maksunõudeid? Sest täpsemat teenuse kirjeldust kuupäevade lõikes arvel või arvele lisaks ja /või kirjalikku aluslepingut ei ole.

Vastus:

Kuna teenuse saaja ei ole maksukohustuslane, st ta ei saa arvestatud käibemaksu käsitleda sisendkäibemaksuna, siis ei tohiks see maksuametile   probleemiks olla. Igal juhul ei saa tekkida maksunõudeid. Küll võib audiitor nuriseda, et arve ei vasta RPS (ja KMS) nõuetele. Aga eks teenuse kirjelduse võib käsitsi juurde kirjutada, kui see on raamatupidamise jaoks tarvilik.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Kas omanikult saadud osakapitali ja ülekursi sissemaksed – s.h nii rahalised kui mitterahalised – tuleks kõik deklareerida äriühingu TSD-s? Kas 3 aasta taguse novembri TSD-d saaks veel parandada?

Jah, kõik omakapitali sissemaksed tuleb deklareerida TSD lisal 7 (Ia, osa „Omakapitali sisse- ja väljamaksed“). Alates 01.01.2015 või hiljem omakapitali tehtud rahalised ja mitterahalised sissemaksed näidatakse koodil 7030. Kui sissemakse on jäänud deklareerimata, siis tuleks seda nüüd teha. Võiks ka deklareerida alles siis, kui seda arvu vaja läheb, st omakapitalist väljamakse tegemisel. Mina näitaksin kõigi laekunud sissemaksete summa järgmise kuu deklaratsioonis, sõltumata sissemaksete ajast.

Kuidas, kas peaksime vastuses selgitama, et me ei teinud ümber 2015. a novembri ja detsembri TSD deklaratsioone? Järgmise kuu deklaratsioon on üldse esimene dokument, mis firma poolt sisestatud läbi e-emta või üldse esitatud maksuametile, varem ei olnud e-teenuste lepingut sõlmitud, maksta tuli vaid maamaksu.

Deklareerisime nüüd kolm 2015. a novembri – detsembrikuu mitterahalist sissemakset (kaks korteriomandit ja üks aktsiaosalus) ühe summana 2018. a juuni deklaratsioonis. Nüüd saime EMTA-lt päringu deklareeritu kohta:

OÜ XXXX on juunis 2018.a. deklareerinud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) lisas 7 omakapitali tehtud sissemaksed summas 235 000 eurot. Palume täpsustada, kas tegemist on rahalise või mitterahalise sissemaksega ning esitada vastav dokumentatsioon sissemakse kohta, rahalise sissemakse puhul panga tõend, mitterahalise sissemakse puhul hindamise akt ja vara üleandmise leping.

Eks seda peabki maksuamet kontrollima. Saatke soovitud tõendid, minu arvates äriühingu osanike asjakohane otsus + korteriomandite hindamisakt ja aktsiate hinna määramise alus + korteriomandite üleandmise lepingud + kinnistusraamatu väljavõtted + aktsiate üleandmise akt + Väärtpaberite Keskregistri ning väärtpaberikonto väljavõtted

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Maksuamet küsib seoses käibemaksukohustuslaseks registreerimise taotlemisega firmalt lisaandmeid. Allpool oleva kirjavahetuse ja EMTA tegevusmeetodite põhjal – kas oskate ehk hinnata, kus võivad peituda riskikohad, mida tuleks vastamisel silmas pidada? Taustinfoks: OÜ on asutatud küll Eestis (osakapitali sisse maksmata), kuid omanik ja juhatuse liige ühes isikus elab ja töötab viimased aastad Indoneesias, nii et füüsilise isikuna ta tulusid Eestile sel ajal deklareerinud ei ole.  Kuhu nad (EMTA) tahaksid veel oma küsitlustega välja jõuda? Või ongi tegemist rutiinse protseduuriga KMKR omistamisel.

EMTA 1. kiri: Kirjeldage lühidalt oma ettevõtte tegevust, millest tuleb käive, millised on ettevõtte kulud, kes tegeleb, tegevuskohad ja ettevõtluse rahastamise allikad (laen, omakapital, toetus vmt).

Vastus: Ettevõtte tegeleb kahte tüüpi konsultatsiooniga: ettevõtete äriarendus ja eraisikutele reisikonsultatsioon. Kuna ettevõtte tegevus on teenusepõhine, siis ainuomanikuna rahastan ja konsulteerin ise. Peamised kulud seonduvad müügi- ja kliendikohtumistega Euroopas ja kolmandates riikides.

EMTA 2. kiri:
2. Avalduses märkisite, et OÜ käive on 01.10.2017 ületanud piirmäära. Seoses sellega ja vastavalt telefonivestlusele palun edastage OÜ pangakonto väljavõte alates algusest ja müügiarvete koond.

EMTA 3. kiri:

Dokumentidest nähtub, et Teil Eestis tegevust ja käivet ei ole olnud, seega ei ole Teil kohustust registreerida Eestis käibemaksukohustuslaseks. Eelmises kirjas selgitasin, et Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. Taotlus jäetakse rahuldamata.

Mida edasi teha? Mu rahvusvahelised tegevuspartnerid nõuavad et mul oleks maksunumber.

Vastus:

Ettevõtja jäeti registreerimata Käibemaksuseaduse § 20 4¹ alusel. Registreerimata jätmist on võimalik vaidlustada, kuna ettevõtja on tõendanud, et ta tegeleb ettevõtlusega. Väitega, et Eestis tegevust ja käivet ei ole olnud, ei saa registreerimata jätmist põhistada.

Tuleb märkida, et viidatud sättes märgitud „ettevõtlus Eestis“ on määratlemata õigusmõiste. Kuna EN käibemaksudirektiiv nr 112 on otsekohaldatav, siis pole Eesti käibemaksuseaduse tekstil tegelikult ka mingit tähtsust.

Direktiivi Artikkel 9:

1. “Maksukohustuslane” on iga isik, kes mis tahes paigas teostab iseseisvalt mis tahes majandustegevust, olenemata nimetatud tegevuse eesmärgist või tulemustest. “Majandustegevus” on tootja, ettevõtja ja teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus, sealhulgas kaevandamis- ja põllumajandusalane tegevus ning kutsealane tegevus. Majandustegevusena käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil.

Arvan, et kui taotleda kohtus KMS § 20 4¹ rakendamata jätmist seoses vastuoluga EN direktiiviga, siis peab kohus seda ka tegema. Lisaks sellele, sisaldab see säte määratlemata õigusmõistet „ettevõtlus Eestis“. Registreerimata jätmise õigusevastust on selgitanud ka Euroopa Kohus: pole oluline, millal, kus, kellega või mis eesmärgil tehinguid tehakse, st  ostetakse ja müüakse või kavatsetakse osta ja müüa.

Lisaks sellele, et registreerimisest keeldumiseks puudub õiguslik alus, kahjustatakse sellega otseselt ettevõtja huve, kuna pole võimalik kaupade/teenuste soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu oma käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata ja on raskendatud või võimatu saada teenuseid teiste riikide maksukohustuslastelt.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.