Meil on klientidele väljastatavatele arvetele kirjutatud: „Tähtajaks mitte tasumisel on õigus rakendada viivist …. %“. Juhtkond soovib nüüd kroonilistele tasumistega viivitajatele saata tegelikud viivisarveid, et juhtida võlgnike tähelepanu asjaolule, et meie nõuded on võrdselt tähtsad pankade vms nõuetega. Tavalist kirja peetakse väheke „lahjaks“, tahetakse nõue esitada just arve näol. Samas tahab juhtkond siiski jätta ka võimaluse need viivisarved hea tahte märgiks hiljem tagasi võtta / olematuks teha. Ühes sellega kaasneks meile justkui maksurisk nõuetest loobumise sättel. Milline oleks Teie soovitus, kuidas oleks kõige õigem / maksude mõttes riskivabam  viivisenõude arvet koostada, mis vastaks samas juhtkonna soovidele?

Vastus:

VÕS § 101 lg 1 p. 6 kohaselt võib kohustise rikkumise korral nõuda muuhulgas ka viivist. Võlasuhe võib tekkida ka lepingust, st pooled on leppinud kokku tehingu kõigis tingimustes, sh viivise maksmises. Arve ei ole leping. Ühepoolse arve alusel viivist nõuda ei saa. Viivise küsimiseks arve-nimeline dokument ei sobi, pealkirjaks peaks panema „Viivisenõue“.  Kui viivisekokkulepet/lepingut pole, võib viivisenõude esitada VÕS § 94 ja § 113 lg 1 alusel. (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7%). Nende sätete alusel arvutatav viivis on praegu 7 %. Küsida võib muidugi ka rohkem, aga võlgnik pole kohustatud sellisele nõudele reageerima. Kuna viivisenõue ei viita kauba müügile või teenuse osutamisele ja viivist võib nõuda või mitte nõuda, siis ei kaasne selle tühistamisega ka maksuriske. Üldiselt on kombeks saata kõigepealt viivisearvestus (arve nr, summa x võlgnevuse kestus), millele on lisatud jutt vastavalt juhtkonna soovidele. Tõenäoliselt on mõistlik läheneda võlglastele individuaalselt, st erineva tekstiga.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Vastus:

Maksustamisel pole aluseks mitte laenulepingu sõlmimise päeval kehtiv EKP intressimäär, vaid intressi maksmise päeval kehtiv määr. Seetõttu ei tasu lepingusse konkreetset intressimäära märkida, vaid sätestada, et intress võrdub (näiteks) kahekordse VÕS § 94 lg 2 kohase intressimääraga intressi maksmise päeval.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Äriühingu omanik annab äriühingule 6 kuuks laenu. Ligikaudu kui suur võiks olla laenu intressi määra ülemine lagi, et maksuametil ei tekiks soovi äriühingut maksustada? Laenuandjal pole siinjuures tegelikult erilist huvi teenida intressitulu, pigem hool oma ettevõtte käekäigu pärast, aga samas miks ka mitte saada “normaalset” tasu.

Vastus:

Lagi sõltub rahaturu tingimustest. SMS-laenu intress ei pruugi võrdluseks sobida. Võiks küsida mõnelt pangalt pakkumist ja sellest lähtuda. Seda jõuab teha ka pärast laenu andmist. Kui tegu on (suur)osaniku/aktsionäriga, siis on mõistetav, et tal pole erilist huvi tulevasi dividende intressivõtuga vähendada.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Töötaja soovib tööandjalt laenu (13 500 €) tagasimaksega 400 € kuus ehk ligikaudu 3 aastaks. Kas intressi arvutamiseks põhimõtet – vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär – tagab, et riski tööandjale erisoodustuse näol ei teki, ja võiks olla rakendatav terve laenuperioodi kohta?

Samas, kas maksuametnikul ei või tekkida antud ajal praktiliselt 0% intressimääraga laenu andmise puhul küsimust selle seotusest laenuandja ettevõtlusega, m.h püüdu määrata mingit muud maksu?

Ja praktiliselt – milliseid tagatisi oleks mõistlik ja seaduslik töötajalt veel küsida ja millistes laenuandjat kaitsvates muudes tingimustes kokku leppida, et juhuks, kui ühel lepingupoolel tekiks laenuperioodil soov tööleping lõpetada, jääks võla jäägi summa endiselt sisse nõutavaks?

Vastus:

Asi pole laenu andmises või intressi arvutamises, vaid intressi maksmises: „…intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär“. Seega võiks laenulepingusse kirjutada mitte intressimäära, vaid: intress selle maksmise hetkel on kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär.

Töölepingul ei ole asjaga midagi pistmist. Iga võlg on igal juhul sissenõutav, olgu võlausaldajaks tööandja või kes iganes. Kuna summa pole väike ja aeg on pikk, siis võiks ehk mõne varaka inimese käendust küsida. Kui raha läheb kinnisvara soetamisse, siis võiks sellele hüpoteegi seada (või juba olemasolevale kinnisvarale).

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.