Osaühingul on ebapiisav omakapital ja omanik tahab olukorra parandamiseks restruktureerida omakapitali mitterahaliseks sissemakseks (ülekursina) oma osaühingule antud laenu. On justkui meelde jäänud, et mingi osa sissemaksest peaks olema osakapitali suurendamiseks ja rahaline, millised äriseadustiku sätted seda reguleerivad?  Kas kõiki toiminguid selle protsessiga seoses on võimalik läbi viia internetis, st notari vahenduseta? Laenu on antud kokku 10 000 eurot, omakapitali puudujääk on 3450 eurot.

Osanik peab tegema laenunõudest loobumise ja sellega tütarettevõtja omakapitali täiendava sissemakse tegemise otsuse. Selle alusel teeb tütarettevõtja oma bilansis vastava kande. See ei saa olla ülekurss, kuna ülekurss saab tekkida ainult osaluse soetamisel, kui osaluse eest makstakse selle  nimiväärtusest rohkem. Kuna registriandmed ei muutu, siis notarit ega registrit pole vaja tülitada.

Kas see täiendav omakapitali kanne oleks eelnevate perioodide jaotamata kasum, aruandeperioodi kasum või midagi muud (nt reserv)? Kas nõudest loobumise korral kaob võimalus hiljem raha maksuvabalt välja võtta? Osanik nimelt usub oma ettevõtte heasse käekäiku, ja et juba aasta – kahe pärast tekiks selline võimalus. Kui loobumisega kaoks võimalus raha maksuvabalt välja võtta, kuidas oleks veel võimalik olukorda lahendada?

Selle asja nimi on „omakapitali täiendav sissemakse“, mille jaoks tuleb teha bilansis eraldi rida. Maksuvabalt saab välja võtta kogu raha, mida äriühing ise pole teeninud (kasum), st igasugused teiste isikute tehtud kapitaliseeritud sissemaksed, sõltumata sellest, kuidas neid nimetatakse. Oleksin mina  osanikust laenuandja ja antud laen intressivaba, paneksin kogu laenu omakapitali. Siis pole vaja põdeda, kui omakapital jääb siiski defitsiiti ka järgmisel aastal. TSD lisa 7 osas 1a koodil 7030 näidatakse kõik maksustamisperioodil omakapitali tehtud sissemaksed, nii rahalised kui mitterahalised.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Emaettevõtjana anname välismaal asuvatele tütarettevõtjatele mõnikord väikseid (alla 10 000 euro) ja lühiajalisi (alla 1 a) laene. Kas maksuametile deklareerimise kohustuse mõttes muutub midagi, kui need laenud jäävad tähtajaks tagastamata, või antaksegi edaspidi pikaajalistena ja /või suurtes summades? Või tütarettevõtjatele (s.h välismaa) antud laenud ei kuulu deklareerimisele mitte ühelgi juhul?

Teinegi seonduv probleem. Läti ja Leedu tütarettevõtjad peavad olenemata kahjumist oma riigile maksma tulumaksu Eestis asuvalt emaettevõtjalt saadud laenudelt tasutud intressimaksetelt. Eesti emaettevõtjale pole intressi teenimine tähtis, kuid kas Eesti maksuametnik aktsepteeriks 0% intressi määra kasutamist või tekitaks probleemi seoses siirdehindade temaatikaga?

Vastus:

Vormil INF 14 deklareeritakse kõik laenud (sh majanduslikult samaväärsed tehingud), mis on välja makstud emaettevõtjale või sõsarettevõtjale (olenemata, kui pikaks ajaks laenuleping on sõlmitud). Tütarettevõtjale antud laenu ega selle tagastamist ei deklareerita, sõltumata sellest, kas laen tagastatakse või milline on intress.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Vastus:

Nõude lootusetuks tunnistamise reeglid peaksid olema kehtestatud raamatupidamise sise-eeskirjaga. Reeglina tunnistatakse nõue esmalt ebatõenäoliselt laekuvaks ja hiljem lootusetuks. Raamatupidamisliku allahindluse aluseks on vastav otsus, mis peab sisaldama allahindluse põhjendust.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Kas saaks palun Teie hinnangut, et kas on Eesti seaduste kohaselt õiguspärane tegevus, kui

• tütarfirma annab emafirmale või sõsarfirmale laenu?

• kui tütarfirma ostab emafirmalt tagasi oma aktsiaid ja seda kõrgema hinnaga (nominaalist, turuhinnast)?

Millised kanded tekiksid taolise tehinguga tütarfirma ja emafirma raamatupidamistes?

Vastus:

Tütarfirma võib emafirmale laenu anda suvalistel tingimustel, kui sellega ei kahjustata äriühingu majanduslikku seisundit ja võlausaldajate huve (ÄS § 159 lg 2, § 281 lg 2.1). Äriühingu majanduslikku seisundit ja võlausaldajate huve kahjustav tehing on tühine (TsÜS § 87). Sama kehtib ka oma aktsiate tagasiostul, sõltumata hinnast. Nimetatud tehingud võivad kaasa tuua tulumaksukohustuse vastavalt TuMS § 50 lg 2, samuti §50² alusel. Oma aktsiate tagasiostu kajastamist reguleerib RTJ 3 (sh p 63 ja 64).

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Töötaja soovib tööandjalt laenu (13 500 €) tagasimaksega 400 € kuus ehk ligikaudu 3 aastaks. Kas intressi arvutamiseks põhimõtet – vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär – tagab, et riski tööandjale erisoodustuse näol ei teki, ja võiks olla rakendatav terve laenuperioodi kohta?

Samas, kas maksuametnikul ei või tekkida antud ajal praktiliselt 0% intressimääraga laenu andmise puhul küsimust selle seotusest laenuandja ettevõtlusega, m.h püüdu määrata mingit muud maksu?

Ja praktiliselt – milliseid tagatisi oleks mõistlik ja seaduslik töötajalt veel küsida ja millistes laenuandjat kaitsvates muudes tingimustes kokku leppida, et juhuks, kui ühel lepingupoolel tekiks laenuperioodil soov tööleping lõpetada, jääks võla jäägi summa endiselt sisse nõutavaks?

Vastus:

Asi pole laenu andmises või intressi arvutamises, vaid intressi maksmises: „…intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär“. Seega võiks laenulepingusse kirjutada mitte intressimäära, vaid: intress selle maksmise hetkel on kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär.

Töölepingul ei ole asjaga midagi pistmist. Iga võlg on igal juhul sissenõutav, olgu võlausaldajaks tööandja või kes iganes. Kuna summa pole väike ja aeg on pikk, siis võiks ehk mõne varaka inimese käendust küsida. Kui raha läheb kinnisvara soetamisse, siis võiks sellele hüpoteegi seada (või juba olemasolevale kinnisvarale).

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.