Äriühingust võlgnik on üle tähtaja võlgu erinevatele firmadele eri aegadel saadud teenuste ja kaupade eest. Kui nüüd võlgnikul tekib võimalus osaliseks tasumiseks, oleks vist ootuspärane, kui ta tasuks võlgasid vastavalt tekkimise ajale ehk vanemad arved enne. Aga kas tal on valikuvabadus sellisest järjekorrast mitte kinni pidada, kedagi subjektiivselt eelistada vastavalt mingitele muudele kaalutlustele? Kas nö „väljaspool järjekorda“ tehtud maksetest võib tekkida mingeid kahjulikke õiguslikke tagajärgi? Antud juhul ühe (pikemaajalisema) võlausaldaja olukorda on ilmselt kahjustatud. Kas mingi VÕS-i osa taolist kohustuste rahuldamise järjekorda otseselt reguleerib? Kas võlausaldajal on selliste olukordade vastu täiendav kaitse?

Vastus:

Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Ma ei arva, et kohustuste täitmine nende tekkimise järjekorras oleks ootuspärane. Kui rahaga on kehvasti, siis minu maksete järjekord oleks: elutähtsate teenuste ja kaupade eest, palgad ja muud tasud inimestele, pikaajaliste äripartnerite ja sõprade arved jne, kõige viimaseks jääksid maksud. Kahjulikeks tagajärgedeks maksetega viivitamisel võivad olla viivised, lepingute ülesütlemine, mainekahju jne. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude maksmapanemiseks on erinevaid võimalusi. Võlgnik peab täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.