Osaühingul on ebapiisav omakapital ja omanik tahab olukorra parandamiseks restruktureerida omakapitali mitterahaliseks sissemakseks (ülekursina) oma osaühingule antud laenu. On justkui meelde jäänud, et mingi osa sissemaksest peaks olema osakapitali suurendamiseks ja rahaline, millised äriseadustiku sätted seda reguleerivad?  Kas kõiki toiminguid selle protsessiga seoses on võimalik läbi viia internetis, st notari vahenduseta? Laenu on antud kokku 10 000 eurot, omakapitali puudujääk on 3450 eurot.

Osanik peab tegema laenunõudest loobumise ja sellega tütarettevõtja omakapitali täiendava sissemakse tegemise otsuse. Selle alusel teeb tütarettevõtja oma bilansis vastava kande. See ei saa olla ülekurss, kuna ülekurss saab tekkida ainult osaluse soetamisel, kui osaluse eest makstakse selle  nimiväärtusest rohkem. Kuna registriandmed ei muutu, siis notarit ega registrit pole vaja tülitada.

Kas see täiendav omakapitali kanne oleks eelnevate perioodide jaotamata kasum, aruandeperioodi kasum või midagi muud (nt reserv)? Kas nõudest loobumise korral kaob võimalus hiljem raha maksuvabalt välja võtta? Osanik nimelt usub oma ettevõtte heasse käekäiku, ja et juba aasta – kahe pärast tekiks selline võimalus. Kui loobumisega kaoks võimalus raha maksuvabalt välja võtta, kuidas oleks veel võimalik olukorda lahendada?

Selle asja nimi on „omakapitali täiendav sissemakse“, mille jaoks tuleb teha bilansis eraldi rida. Maksuvabalt saab välja võtta kogu raha, mida äriühing ise pole teeninud (kasum), st igasugused teiste isikute tehtud kapitaliseeritud sissemaksed, sõltumata sellest, kuidas neid nimetatakse. Oleksin mina  osanikust laenuandja ja antud laen intressivaba, paneksin kogu laenu omakapitali. Siis pole vaja põdeda, kui omakapital jääb siiski defitsiiti ka järgmisel aastal. TSD lisa 7 osas 1a koodil 7030 näidatakse kõik maksustamisperioodil omakapitali tehtud sissemaksed, nii rahalised kui mitterahalised.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Kas omanikult saadud osakapitali ja ülekursi sissemaksed – s.h nii rahalised kui mitterahalised – tuleks kõik deklareerida äriühingu TSD-s? Kas 3 aasta taguse novembri TSD-d saaks veel parandada?

Jah, kõik omakapitali sissemaksed tuleb deklareerida TSD lisal 7 (Ia, osa „Omakapitali sisse- ja väljamaksed“). Alates 01.01.2015 või hiljem omakapitali tehtud rahalised ja mitterahalised sissemaksed näidatakse koodil 7030. Kui sissemakse on jäänud deklareerimata, siis tuleks seda nüüd teha. Võiks ka deklareerida alles siis, kui seda arvu vaja läheb, st omakapitalist väljamakse tegemisel. Mina näitaksin kõigi laekunud sissemaksete summa järgmise kuu deklaratsioonis, sõltumata sissemaksete ajast.

Kuidas, kas peaksime vastuses selgitama, et me ei teinud ümber 2015. a novembri ja detsembri TSD deklaratsioone? Järgmise kuu deklaratsioon on üldse esimene dokument, mis firma poolt sisestatud läbi e-emta või üldse esitatud maksuametile, varem ei olnud e-teenuste lepingut sõlmitud, maksta tuli vaid maamaksu.

Deklareerisime nüüd kolm 2015. a novembri – detsembrikuu mitterahalist sissemakset (kaks korteriomandit ja üks aktsiaosalus) ühe summana 2018. a juuni deklaratsioonis. Nüüd saime EMTA-lt päringu deklareeritu kohta:

OÜ XXXX on juunis 2018.a. deklareerinud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) lisas 7 omakapitali tehtud sissemaksed summas 235 000 eurot. Palume täpsustada, kas tegemist on rahalise või mitterahalise sissemaksega ning esitada vastav dokumentatsioon sissemakse kohta, rahalise sissemakse puhul panga tõend, mitterahalise sissemakse puhul hindamise akt ja vara üleandmise leping.

Eks seda peabki maksuamet kontrollima. Saatke soovitud tõendid, minu arvates äriühingu osanike asjakohane otsus + korteriomandite hindamisakt ja aktsiate hinna määramise alus + korteriomandite üleandmise lepingud + kinnistusraamatu väljavõtted + aktsiate üleandmise akt + Väärtpaberite Keskregistri ning väärtpaberikonto väljavõtted

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Netovara nõude täitmiseks kaalume tütarfirmasse 1 000 000 finantsinvesteeringut, millest 1 000 läheks aktsiakapitali suurendamiseks, 999 000 ülekurssi, sest kogu raha aktsiakapitali suunamisel kasvab automaatselt ka omakapitali nõue. Küsimus oleks:

– kas ja kuidas oleks võimalik hiljem vajadusel seda 999 000 raha ülekursist ja omakapitalist välja võtta? Omakapitali tehtud rahalised sissemaksed saaks justkui üldjuhul aktsionäride poolt maksuvabalt ka välja võtta, aga kuidas seda teha ülekursiga? Kuidas üldse saab muuta ülekursi kirjet äriühingu bilansis – näiteks kas saab üle viia omakapitali teistele ridadele?

Vastus:

Ülekurss on samuti aktsionäride poolt aktsiaseltsi omakapitali tehtud sissemakse. Nagu aktsiakapitali, nii ei saa välja võtta ka ülekurssi (vt ÄS § 274 lg 1). Ülekursi kasutamise võimalused on näidatud ÄS § 225 lg 2 (kahjumi katmiseks, kui eelmiste perioodide jaotamata kasumist ja reservkapitalist ei piisa ning aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel). Kuna ülekurss ei ole saadud aktsiaseltsi majandustegevusest, siis ei kuulu see aktsiseltsi tulu hulka (vt RTJ 10 p 9), st ülekurss ei mõjuta kasumit ega ole seega ka jaotatav (vt ÄS § 276 lg 1). Seega on raha võimalik välja võtta ainult aktsiate tagasimüügi kaudu aktsiaseltsile (vt § 283 lg 2). Ülekurssi korrigeeritakse aktsiaseltsis rakendatava raamatupidamistavaga ettenähtud juhtudel.

Kõnealune vigurdamine aktsiakapitali ja ülekursiga on minule arusaamatu. Kui omakapitalis on puudujääk, siis tuleb lihtsalt teha sobiva suurusega täiendav sissemakse omakapitali. Kui peaks tulema paremad ajad, siis saab teha omakapitalist maksuvabalt väljamakseid.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Kas võite öelda, kas tähtajaline piirang enne 2000. aastat teenitud kasumi maksuvabaks väljavõtmiseks kehtib ikka ainult jaotamata kasumi kohta, teised omakapitali sissemaksed (nt ülekurss või reservid, rääkimata aktsia- (osa-)kapitalist) on maksuvabalt välja võetavad ka hilisemalt kui 31.12.2014?

Vastus:

Alates 1. jaanuarist 2015 on kehtetud TuMS sätted enne 2000. aastat teenitud kasumi arvelt makstavate dividendide maksustamise kohta, st seni kehtinud üleminekusätetest tulenevaid maksusoodustusi sai kasutada kuni 2014. aasta lõpuni.

Omakapitali sissemaksete väljamaksmine on maksuvaba sõltumata sellest, millal või kelle poolt sissemaksed on tehtud ja millisel omakapitali real äriühing neid on kajastanud. Maksustatakse see osa väljamaksest, mis ületab omakapitali tehtud sissemaksete summat. Jaotamata kasum ei ole omakapitali sissemakse. Tuleb märkida, et sissemakseid reeglina reservidena ei kajastata, reservid tekitatakse äriühingu kasumi arvelt.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Kas omakapitali täiendava sissemakse all (mille saab hiljem vajaduse korral probleemideta tagasi võtta) tuleks mõista majandusaasta aruandes omakapitali kirje “Muud reservid” kasutamist?

Kas sissemakstud raha saaks käsitleda omakapitalis “Muu reservina” ja läheks seejuures arvesse omakapitali adekvaatsuse hindamisel? Et rahule jääksid nii ettevõtja (saab sisse makstud raha vajadusel maksuvabalt tagasi), audiitor (aktsepteerib reservi omakapitali instrumendina), kui ka maksuhaldur (ei nõua väljavõtmisel maksustamist), ja et oleks kooskõlas Äriseadustikuga jt (s.h Läti, Leedu) seadustega?

Vastus:

Reserv on sihtotstarbeline eraldis (reeglina endateenitud kasumist). Osaniku või kolmanda isiku täiendaval sissemaksel äriühingu omakapitali sihtotstarve puudub (nagu ka osakapitali tehtud sissemakseil). Täiendav sissemakse omakapitali/Supplementary (või ancillary) capital contribution/Nachschusspflicht/Дополнительный вклад в собственный капитал on omaette bilansikirje. Olenevalt tingimustest ja kehtivatest maksu- ja arvepidamisnormidest võib see sissemakse olla nimetatud ka allutatud laenuks, lisasissemakseks või muuks sissemakseks või koguni ülekursiks. Kui kohaliku seaduse järgi arvatakse sissemakse äriühingu tulu hulka, siis võib selle tagajärjel tekkida maksustatav kasum. Eri riikides on tulu hulka arvamise reeglid erinevad, sõltudes sissemakse tingimustest. Kapitali adekvaatsuse arvutamisel läheb igasugune sissemakse arvesse. Normaalsel audiitoril ei tohiks miskit ütlemist olla, raha tagastamine ei tohiks ühegi kõnealuse riigi maksuhaldurit erutada.

Tuleb märkida, et Eestis ei tähenda mõiste „omakapital“ sama, mis mujal maailmas. Kui mujal võivad osanikud omakapitaliks nimetatud summat tõepoolest täiega enda omaks pidada, siis Eestis sisaldab see ka sissemaksete summat ületavalt osalt arvestatavat tulumaksu.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Kui emaettevõtjal on tütarettevõtja suhtes laenunõue, samas aga tütarettevõtjal omakapitali ebapiisavus, kas siis emaettevõtja võib finantseerimise asemel kasutada laenunõudest loobumist? Kas nõudest loobumine oma tütarettevõtja kasuks on samamoodi maksustatav nagu nõudest loobumine mingi muu äriühingu suhtes või on siin mööndusi?

Vastus:

Võib küll. Nõudest ei loobuta, vaid see kapitaliseeritakse. Nõudest loobumisega tehakse täiendav sissemakse omakapitali. Kuna tegu on mitterahalise sissemaksega, siis tuleb selle väärtust hinnata vastavalt tütarettevõtja põhikirjale ja hindamist peab kontrollima audiitor. Sissemakse kajastamiseks lisatakse bilanssi kirje TÄIENDAV SISSEMAKSE OMAKAPITALI või liigendatakse sellenimelise reaga aastaaruande taksonoomiaga ette nähtud bilansikirje MUU OMAKAPITAL. Selline tehing on maksuvaba, sõltumata sellest, kas tegu on tütarettevõtja või mõne kolmanda äriühinguga.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.