Kui erisoodustuse arvestusel lähtutakse eelkõige sellest kas konkreetne kulutus on tehtud töötaja või tööandja huvides, siis miks peaks arvestama erisoodustust sellistelt kuludelt nagu kliendi saamiseks või hoidmiseks vajalikud üritused olgu selleks seminar või ärilõuna või õhtusöök? Eriti kui tegemist on väljaspool tavatööaega toimuva õhtusöögiga, kuhu töötaja oma vabast ajast tavaliselt ei taha minna. Miks peaks selle õhtusöögi kuludelt arvestama/tasuma erisoodustus maksu oma töötaja kohta? On ju siin tegemist ettevõtte prevaleeriva huviga. Kas Eesti käsitlus on sarnane teiste arenenud (Euroopa) riikide omaga?

Vastus:

Tööandjad mõtlesid erisoodustused välja puhtalt palga pikendamiseks II ilmasõja ajal, sest rahapalga tõstmine oli tööjõu liikumise vähendamise eesmärgil keelatud. Definitsiooni järgi loetakse erisoodustust palgalisaks ka tänapäeval kogu maailmas (sh Eestis). Maksustamise meetodid, reeglid ja praktika on riigiti erinevad. Eesti erineb eelkõige maksureeglite lakoonilisuse poolest. Pikema maksuajalooga riikides on tulumaksu (erisoodustusmaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse jm taolistes) reeglites suudetud sätestada lehekülgede kaupa kõiksugu eriregulatsioone (näiteks, et töötaja abikaasaks loetakse ka samasooline, kui paar on kusagil viisipäraselt registreeritud) + maksuametnike (kõikjal ühtviisi pahatahtlikud) erinevad praktikad. Mis puudutab söömaaegu, siis ka siin on palju erisusi. Näiteks Indias loetakse erisoodustuseks ka äripartneri esindaja poolt kõrtsis toimunud ärikohtumisel tarbitud söögi-joogi kinnimaksmist, millest too inimene peab ise oma tööandjale teada andma (meil ainult kontsernisiseselt). Samas pole kontoris serveerimise korral üldse tegu erisoodustusega. Ja mitmel pool võivad kokad-ettekandjad töö juures süüa palju tahavad – maks võetakse kindlalt summalt ka siis, kui üldse ei söö.

Selguse huvides tuleb märkida, et küsija huvidekontseptsioon on ebaõige. Ka töötajale palga maksmine on eelkõige ettevõtja huvides. Tema vajab lisaks muudele ressurssidele vältimatult tööjõuressurssi, aga inimene võib vabalt elus püsida ka abirahade peal.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.