Kuidas maksustatakse tööandja tasandil tööandjapension, on see tööandjale pigem soodus võrreldes nt tavalise preemiaga või ei / ei ole vahet? Milline on tööandja kogukulu, kui töötaja juba toimivasse III pensionisambasse tahetakse kanda puhtalt näiteks 1000 eurot (kindlustusleping töötajal puudub)? Milline on arvutuskäik? Mille poolest maksustamine erineb tavalise töötasu maksustamisest?

Vastus:

Tööandja võib preemia kanda töötaja pensionifondi, kui nad nii kokku lepivad. Töötaja eest tasutud täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summasid tulumaksuga ei maksustata kui need ei ületa kalendriaastas 15% isiku brutotöötasust või 6000 eurot, sõltumata sellest, kas sissemakseid teeb töötaja või tööandja või mõlemad. Tööandja jaoks pole vahet, kas maksta raha töötajale kätte või kanda tema pensionifondi või anda näiteks abikaasa kätte. Maksustamine sellest ei muutu. Kokkuhoidu ei saavutata, ei muutu töötuskindlustuse ega teise samba maksed, sotsiaalmaksust rääkimata.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Töötaja soovib tööandjalt laenu (13 500 €) tagasimaksega 400 € kuus ehk ligikaudu 3 aastaks. Kas intressi arvutamiseks põhimõtet – vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär – tagab, et riski tööandjale erisoodustuse näol ei teki, ja võiks olla rakendatav terve laenuperioodi kohta?

Samas, kas maksuametnikul ei või tekkida antud ajal praktiliselt 0% intressimääraga laenu andmise puhul küsimust selle seotusest laenuandja ettevõtlusega, m.h püüdu määrata mingit muud maksu?

Ja praktiliselt – milliseid tagatisi oleks mõistlik ja seaduslik töötajalt veel küsida ja millistes laenuandjat kaitsvates muudes tingimustes kokku leppida, et juhuks, kui ühel lepingupoolel tekiks laenuperioodil soov tööleping lõpetada, jääks võla jäägi summa endiselt sisse nõutavaks?

Vastus:

Asi pole laenu andmises või intressi arvutamises, vaid intressi maksmises: „…intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär“. Seega võiks laenulepingusse kirjutada mitte intressimäära, vaid: intress selle maksmise hetkel on kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär.

Töölepingul ei ole asjaga midagi pistmist. Iga võlg on igal juhul sissenõutav, olgu võlausaldajaks tööandja või kes iganes. Kuna summa pole väike ja aeg on pikk, siis võiks ehk mõne varaka inimese käendust küsida. Kui raha läheb kinnisvara soetamisse, siis võiks sellele hüpoteegi seada (või juba olemasolevale kinnisvarale).

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.