Meie tütarettevõtja maksab veel sel aastal emaettevõtjale (juriidilisest isikust ainuaktsionär) dividende ja tasub ka tulumaksu (20/80). Emaettevõtja maksab saadud dividendid edasi oma füüsilistest isikutest aktsionäridele. Maksu täiendavalt ei arvuta / ei pea kinni. Kas järgmisest aastast muutuks meil midagi selle süsteemi järgi maksustamises (nt 14%; 7%) või jääks endiselt tütarettevõtja maksustada kogu netosumma  20/80 tulumaksuga?

Põhimõte jääb samaks. Äriühingu tasandil maksustatud jaotatud kasumiosa (sh dividend) on edaspidisel jaotamisel maksuvaba. Pole vahet, millise määraga äriühing kasumijaotist maksustas. Dividendide regulaarselt maksmise korral saab tütarettevõtja kohaldada vähendatud maksumäära.

Kas (vähemalt) üks kord aastas dividendide maksmine on regulaarne maksmine, peab regulaarsus olema kinnitatud mingi plaan–graafikuga, dividendipoliitikaga vms?

Arvesse lähevad kalendriaastas tegelikult makstud dividendid. Aktsionärid võivad muidugi kehtestada vastava poliitika.

Kui tütarettevõtja maksis 2018. a dividendi 60 000, millelt tulumaksu arvutas ja tasus 15 000 (60000×20/80), kas siis 2019. a välja kuulutatava ja emaettevõtjale makstava dividendi nt 100 000 tulumaks arvutatakse alljärgnevalt:

60 000 : 3 = 20 000
Tulumaks 20 000 x 14/86 = 3255,81
100 000 – 20 000 = 80 000
Tulumaks 80 000 x 20/80 = 20 000
Kokku tuleks äriühingu tulumaks 23 255,81 (3255,81+20000)?

Jah

Kui 2019. a emaettevõtja maksab edasi tütarettevõtjalt saadud dividendid 100 000, kas siis tema füüsilistest isikutest aktsionäridele väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama ei pea (7% 20000-st)?

Füüsilise isiku dividendi tulumaksumäär on 7% juhul, kui dividend on maksustatud dividendi maksva äriühingu tasemel 14-protsendilise määraga, samuti juhul, kui dividendi maksmise aluseks olevat kasumit ei ole maksustatud standardmääraga. Dividendi tulumaksu peab kinni selle väljamaksja.   

Kui emaettevõtja maksab 2019 a. tütrelt saadud 100 000 eurot dividendi edasi oma füüsilisest isikust osanikele, siis 80 000 saab välja maksta maksuvabalt (tütar on maksud maksnud), aga 20 000 – lt  peab 7%  tulumaksu kinni pidama ja  välja saab maksta 18600. kokku saab reaalselt füüsilisest isikutest aktsionäridele välja maksta 98600 eurot.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Meie töötajad saadetakse NY lähetusse, eelnevalt tekkis neil selline küsimus, et kuna vastavalt lähetuskoha traditsioonidele tuleb pea igal pool anda jootraha, et kas saab seda väljaminekut kuidagi hiljem näidata firma kuludena? Oletades, et tööandja olekski nõus midagi hüvitama, siis kuidas ikkagi oleks kõige mõistlikum tegutseda, et rahaliselt ei kannataks lähetatu ega liigselt maksaks maksu tööandja?

Vastus:

Jootraha ei erine mingil viisil mistahes muudest kulutustest. Kui tööandjale laekub töötaja poolt makstud jootraha  maksmist tõendav dokument ja tööandja hindab selle kulutuse tööülesande täitmisega seotuks, siis tuleb töötajale tema poolt tehtud kulutus hüvitada. Maksustamisega pole sel juhul midagi tegemist. Kui raamatupidamise seadusele vastav algdokument puudub, siis võetakse kulutus arvele töötaja avalduse alusel ja maksustatakse tulumaksuga (TuMS § 51 lg 1 p 3).

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Kas tohiks palun küsida, kuidas maksustatakse tööandja juures tööandja poolt arvestatavat töövõimetushüvitist?

Vastus:

Ravikindlustuse seaduse alusel makstava töövõimetushüvitise regulatsioon ei ole tööandja jaoks  muutunud. Kui aga peate silmas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12² alusel makstavat haigushüvitist, siis see maksustatakse tulumaksuga TuMS § 13 lg 1 alusel. Tulumaksu peab tööandja kinni § 41 p 1 alusel. Sotsiaalmaksuga maksustatakse haigushüvitist osas, mis ületab töötaja keskmist töötasu (SMS § 3 p 3).

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Firma ostab seotud isikult (füüsiline isik – sama firma juhatuse liige) litsentsi ja autoriõigused. Kuidas peab maksustama? Kas tehingu maksumust peab kuidagi (ekspertiisiga?) hinnata laskma, et vältida siirdehindade temaatikaga seotud riske?

Vastus:

Autoriõiguse või autoriõiguse kasutamise õiguse võõrandamise eest makstavat tasu nimetatakse tulumaksuseaduses litsentsitasuks (§ 16 lg 2). See on füüsilise isiku maksustatav tulu, mida maksustatakse brutopõhimõttel, st firma peab makstavalt litsentsitasult tulumaksu kinni pidama (§ 41 p 7). Siirdehinnajutt võib kõne alla tulla siis, kui on tegu valmisteosega ja selliste teoste litsentsidel on mingi enam-vähem väljakujunenud hind või hinna kujundamise metoodika (näit hind, mida tuleb maksta filmi näitamise õiguse eest hotelli TVvõrgus sõltub hotelli kohtade arvust). Selge, et parun Andrew Lloyd Webberi muusikali lavastamisõiguse tasu on midagi muud, kui miski kohaliku autori teose puhul. Küsimus on õieti mitte võimalikus hinnasiirdes, vaid selles, kas sellist litsentsi firmal üldse vaja võiks olla.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Kas omakapitali täiendava sissemakse all (mille saab hiljem vajaduse korral probleemideta tagasi võtta) tuleks mõista majandusaasta aruandes omakapitali kirje “Muud reservid” kasutamist?

Kas sissemakstud raha saaks käsitleda omakapitalis “Muu reservina” ja läheks seejuures arvesse omakapitali adekvaatsuse hindamisel? Et rahule jääksid nii ettevõtja (saab sisse makstud raha vajadusel maksuvabalt tagasi), audiitor (aktsepteerib reservi omakapitali instrumendina), kui ka maksuhaldur (ei nõua väljavõtmisel maksustamist), ja et oleks kooskõlas Äriseadustikuga jt (s.h Läti, Leedu) seadustega?

Vastus:

Reserv on sihtotstarbeline eraldis (reeglina endateenitud kasumist). Osaniku või kolmanda isiku täiendaval sissemaksel äriühingu omakapitali sihtotstarve puudub (nagu ka osakapitali tehtud sissemakseil). Täiendav sissemakse omakapitali/Supplementary (või ancillary) capital contribution/Nachschusspflicht/Дополнительный вклад в собственный капитал on omaette bilansikirje. Olenevalt tingimustest ja kehtivatest maksu- ja arvepidamisnormidest võib see sissemakse olla nimetatud ka allutatud laenuks, lisasissemakseks või muuks sissemakseks või koguni ülekursiks. Kui kohaliku seaduse järgi arvatakse sissemakse äriühingu tulu hulka, siis võib selle tagajärjel tekkida maksustatav kasum. Eri riikides on tulu hulka arvamise reeglid erinevad, sõltudes sissemakse tingimustest. Kapitali adekvaatsuse arvutamisel läheb igasugune sissemakse arvesse. Normaalsel audiitoril ei tohiks miskit ütlemist olla, raha tagastamine ei tohiks ühegi kõnealuse riigi maksuhaldurit erutada.

Tuleb märkida, et Eestis ei tähenda mõiste „omakapital“ sama, mis mujal maailmas. Kui mujal võivad osanikud omakapitaliks nimetatud summat tõepoolest täiega enda omaks pidada, siis Eestis sisaldab see ka sissemaksete summat ületavalt osalt arvestatavat tulumaksu.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Vastus:

Kirjeldatud likviidsusjuhtimine ei toimi. III sambast võib pensionilisa saada kas pensionifondi väljamaksena või täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel tehtavate väljamaksetena või ka mõlemast allikast üheaegselt.

Sissemaksete maksustamisest

III samba pensionifondi sissemakset ei saa oma maksustatavast tulust maha arvata.

Maksustamisperioodi tulust saab maha arvata täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete selle osa, mille eesmärk on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina. Kindlustuspension on perioodiliste väljamaksete jada, kusjuures makseid ei tehta harvemini kui kord kolme kuu järel. Antud juhul ei saa ka kindlustusmaksena kindlustusandjale makstavat summat maksustatavast tulust maha arvata, kuna makse eesmärk ei ole kindlustuspensioni tagamine.

Väljamaksete maksustamisest

Kindlustuspensioni väljamaksed on maksuvabad tingimusel, et neid tehakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel võrdsete või suurenevate summadena vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani.

10%-lise määraga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel tehtavad väljamaksed alates kindlustusvõtja 55-aastaseks saamisest, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest. Maksed ei pea olema võrdse suurusega, st pensioni võib välja võtta ka ühe korraga.

Lõpuks, kui pensionifondi saab igaüks teha sissemakseid oma äranägemise järgi, siis kindlustuslepingu puhul kehtestab mängureeglid kindlustusandja.

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.