Läti tütarettevõtjal on potentsiaalne risk saada kahjunõue oma kohalikult lepinguliselt kliendilt, ja seoses sellega oleks vajadus võtta tema majandusaasta aruandesse üles eraldis.

Antud projektis osales ka emaettevõtja Eestis, kelle tegevusest ja / või tegevusetusest ongi põhjustatud tõenäoline kahjunõude tekkimine ja realiseerumine.

Ehk siis sisuliselt Läti tütarettevõtja reserv ei peaks minema tema kuludesse vaid regressnõudena emaettevõtja vastu. Kontserni juhtkond teeb ettepaneku, et Läti ettevõte esitaks Eesti emaettevõtja vastu reservi ulatuses arve (juba enne kahjunõude realiseerumist).

Kas arve väljastamisele oleks sobivamaid alternatiive? Kuidas võiks korrektselt nõude dokumenteerida, et ka maksuameti(te)l ei tekiks liigset huvi / pretensioone?

Vastus:

See arve lugu on arusaamatu. Antud juhul pole tütrel vaja ei raha ega ka eraldist, vaid vaja on, et võimalik kolmanda isiku nõue saaks tasutud. Kui emaettevõtja võtab nõude eest  vastutuse, siis annab ta tütrele garantiikirja, millega võtab kirjas sätestatud juhtumil kohustuse maksta kirjas kokkulepitud summa. Kui summa pole prognoositav, siis antakse blankogarantii. Garantii võetakse arvele ema raamatupidamises potentsiaalse kohustusena. Sellist tingimuslikku kohustust ei kajastata bilansis, vaid info selle kohta avalikustatakse aruande lisas (vt RTJ 8).

Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.