Eesti ettevõtlus algab meiega
Vallaste ja Partnerid – ettevõtluskevade kuulutaja
05.12.1986 kooskõlastas ENSV Ministrite Nõukogu eksperimendi korras konsulteerimise väikeettevõtte ajutise põhikirja. 12.12.86 a sündis sel alusel KVE Mainor Konsultant (tänane OÜ Vallaste ja Partnerid). 23.12.86 kiitis põhikirja heaks ka N Liidu Ministrite Nõukogu. Nii sai meist üheks aastaks väikeettevõtluse katsejänes. Ühtlasi tähendas Mainor Konsultandi sünd Eesti juhtimisalase konsulteerimise täisikka jõudmist. Vastne firma avas oma uksed 15.02.1987.
Mainor Konsultandi esmaseks võtmeülesandeks oli kõrge kvalifikatsiooniga, hästi motiveeritud ja koostöötava meeskonna loomine. See õnnestuski – alalisi töötajaid oli aasta lõpuks 8, kellest tänaseni on ametis Vello Vallaste ja Kristi Viiding. Lisaks oma töötajaile kaastati lepingute täitmisse üle 100 alltöövõtja. Esimesel aastal sõlmisime 32 erineva kestusega lepingut, meie klientide hulgas oli tööstus- ja teenindusettevõtteid, kultuuri- ja teadusasutusi, riigiorganeid ja ühiskondlikke organisatsioone nii meilt kui mujalt. Kõige rohkem oli personali- ja tööjõualast temaatikat, järgnesid juhtimine ja organisatsiooni arendamine ning ökonoomika.
Tee tööd ja raha tuleb
Väikeettevõtte loomine oli ilmselgelt efektiivne – meie töötajad täitsid inimese kohta 7 korda rohkem lepinguid, võrreldes samas valdkonnas tegutsevate vana tüüpi organisatsioonidega. Muidugi tõi intensiivne töö ka hästi sisse. See häiris paljusid ja liikus jutt, et meil on kontorinurgas tünn rahaga. Palgakorralduse ja kassadistsipliini kontrollijaid käis karjakaupa kõikvõimalikest organitest, kuid alati leiti kõik korras ja seaduslik olevat. Aga meil oli selleks ka vaeva nähtud – oli 8 lisaga kollektiivleping, töö- ja finantsplaanid, palgad kinnitatud üldkoosolekute otsustega jne.
Tegemist jätkus
Juba esimesel tööaastal saavutasime laialdase tuntuse Ida-Euroopa ainsa professionaalse konsultatsioonifirmana: meie poole pöörduti tellimustega Ulan-Udest Kaliningradini ja Batumist Kuressaareni. Need tööd olid huvitavad ja õpetlikud. Nii saame Gori tekstiilikombinaadi nõustamislepingu täitmise aruandest aimu grusiinide töö- ja lõõgastumistavadest: kõigil oli kõigest ükskõik, juhtkond, enamasti vanamehed, käis igal õhtul linna pearevidendi juures joomas ja raha peale narde mängimas, hommikuti oli kombeks 100 g ja väike hašiš. Ammendava vastuse küsimusele, miks kombinaadil läheb kehvasti, andis staažikaim vabrikudirektor Zaur: Jumal teab, elu on sihuke. Aga Ulan Ude helikopteritehast nõustades selgus, et burjaadid kutsuvad venekeelseid tulnukateks (ljudi prišlõe).
Oma katseaasta saavutustest andsime Ministrite Nõukogule aru 1988. aasta algul. Ülemused leidsid, et “sotsialistliku väikeettevõte põhimõttel tegutsev konsultatsioonikeskus” funktsioneerib hästi ja eksperimenti tuleb laiendada kõigisse majandusharudesse. Oli ka paar märkust: meil soovitati piirata välismaiste klientide teenindamist ning üldisemas plaanis peeti konsultatsiooniturul tegutsemist lubatavaks vaid atesteeritud juhtimiskonsultantidele. Pole vist vaja märkida, et see turubarjääri seadmise ettepanek oli meie tehtud ja kõik meie töötajad olid atesteeritud.
1988. aastal alanud ärkamisaeg tõi kaasa arvukalt väliskontakte ja enam mitte ainult N Liidu piires, samuti palju uusi, mõnikord ekstreemseidki äriideid. Nagu neil aegadel kombeks, asutasime ka meie ühisettevõtte, aga mitte rootslaste või soomlastega, vaid ühe Moldova kooperatiiviga. Selle firma kaudu imporditi nii mõnigi veinikoorem ja eksporditi hulk mässulisi ideid.
Mitte ainult leivast
Oleme alati olnud tundliku sotsiaalse närviga. Juba esimesel tegevusaastal asutasime aastaid kestnud kirjandusstipendiumi “inimesele, kes on ilmutanud silmapaistvat andekust ja on täielikult pühendunud loomele”, mille esimesena pälvis Doris Kareva. Tegime ka erinevaid sihtannetusi (näiteks Arstide Liidule suitsiidiuuringuteks ja Kultuurifondile pagulaskirjanduse levitamiseks). Meie töötajad moodustasid in corpore Rahvarinde tugigrupi, aktiivselt osaleti Töökollektiivide Liidu, EVEA, Maksumaksjate Liidu ja veel mitme organisatsiooni asutamises.
Olud muutusid kiiresti
Mainor Konsultandi 30.09.88 üldkoosoleku protokollist nähtub, et väikeettevõtete asutamise buum jätkub ja me sõnastasime oma ülesannetena kaasabi elujõuliste väikeettevõtete asutamisel ja sobiliku raamatupidamissüsteemi väljatöötamise. Aasta lõpuks kiitsidki rahandusministeerium ja TPI raamatupidamise kateeder heaks meie loodud väikeettevõtte raamatupidamissüsteemi, mis tänaseks on arenenud Joosepi-nimeliseks tarkvaraks.
Samas hakkasid väikeettevõtluse kohale mustad pilved kerkima. Meie 03.05.89 üldkoosoleku protokollis märgitakse, et uute ettevõtete asutamine on soikunud ettevõtluskliima järsu halvenemise tõttu. Nii ideoloogilistel kui puhtpraktilistel põhjustel pruukisid suud partei- ja täitevkomiteede tegelased ning suurettevõtete juhid. Nende etteheide oli, et väikeettevõtted pole kontrollitavad ja meelitavad paremate palkadega ära riigiettevõtete paremad töötajad. Plaaniti väikeettevõtete tulumaksumäära kolmekordistamist ja juba kehtis nn kolmeprotsendimaks (palgafondi suurenemise igalt protsent suurendas tulumaksumäära kolm protsenti). Sellises olukorras otsustas meie koosolek: “peame püüdma mitte lasta makse tõsta”.
Osalemine poliitikas
Väikeettevõtluse kaitseks asutasime koos teiste aktivistidega EVEA, mille esimeseks teoks oli lepingu sõlmimine peaminister Indrek Toome parteiga Vaba Eesti – meilt toetus valimistel ja neilt maksujama lõpetamine. Mõlemad täitsid oma lubaduse. Paraku kaotasid vabaeestlased valimised ja võimule tuli Savisaare Rahvarinne. Selle valitsuse ajal koostati Eesti oma ettevõtlus- ja maksuseadustik, kus ka meie agaralt kaasa lõime.
Järgnesid paar ärevat aastat, mis muutsid maailma. Kuna meie kontor asus muudatuste epitsentriks kujunenud Mainori majas, Kuhlbarsi 1, siis oli enesestmõistetav meie meespere aktiivne sekkumine poliitikasse nii Kodanike Komiteede, Rahvarinde kui ka Töökollektiivide Liidu raames. 1992. aasta lõpuks sai maailm muudetud ja lõplikult sai põnevus otsa vene vägede väljaviimisega 1994. aastal. Metsik Ida hakkas kiiresti muutuma Igavaks Lääneks.