caja_webHiljaaegu laekus ühele tööandjale Haigekassalt nõudekiri HK-le tekitatud 425 eurose kahju hüvitamiseks. Nõuet põhjendab HK sellega, et ravikindlustuse andmekogus oli ravikindlustatud isikuna arvel AR, kelle eest tööandja maksis sotsiaalmaksu viimati 2012. aasta oktoobri eest. Kuna tööandja töölepingu lõppemisest HK-d ei teavitanud, siis lõpetas AR kindlustuskaitse 24.09.2013 HK ise. HK väidab, et kuna AR omas tööandja poolt haigekassas kindlustuskaitset 01.01.2013 kuni 24.09.2013 alusetult, siis on tööandja töölepingu lõpetamise teate esitamata jätmisega tekitanud HK-le kahju summas, mis võrdub sel perioodil AR-le antud ravikindlustushüvitistega. Kui tööandja nõutavat summat ära ei maksa, siis ähvardab HK raha sisse nõuda kohtu abiga. Nõudekirjast ei selgu, miks HK just sellist summat küsib.

Sama teemat käsitlevaid märgukirju on tuhandeile tööandjaile saatnud maksuamet, kelle väitel on üle 10 tuhande tööandja, kes on küll haigekassas inimesi kindlustanud, kuid sotsiaalmaksu nende eest ei maksa. Märgukirjas nõutakse, et tööandja lõpetaks „surnud hingede“ kindlustuskaitse.

Mis sellest kõigest arvata? Tööandja ei paku kellelegi kindlustuskaitset. Seega ei saa ta seda ka lõpetada. Asjakohaste õigusaktidele kohaselt pakub ravikindlustuskaitset ainult HK, kes peab seejuures tagama ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise. Ravikindlustuse andmekogus olevate andmete õigsuse eest vastutab samuti HK, kes on selle andmekogu vastutav ja volitatud töötleja.

Ravikindlustuskaitse katkeb automaatselt kaks kuud pärast viimast sotsiaalmaksu deklareerimist. HK-l on õigus igal ajal saada maksuhaldurilt andmeid sotsiaalmaksu maksja ja kindlustatud isiku kohta, samuti kindlustuskaitse kehtivuse kontrollimiseks. Seega, kui keegi on nautinud ravikindlustuskaitset alusetult, siis on see üksnes HK probleem. Ükski seadus ei anna HK-le õigust töölepingu lõpetamise teate esitamata jätmise korral tööandjalt mingit raha nõuda.