Meil on klientidele väljastatavatele arvetele kirjutatud: „Tähtajaks mitte tasumisel on õigus rakendada viivist …. %“. Juhtkond soovib nüüd kroonilistele tasumistega viivitajatele saata tegelikud viivisarveid, et juhtida võlgnike tähelepanu asjaolule, et meie nõuded on võrdselt tähtsad pankade vms nõuetega. Tavalist kirja peetakse väheke „lahjaks“, tahetakse nõue esitada just arve näol. Samas
Tööandja otsustab võimaldada töötajale laenu 1 a tagasimakse tähtajaga ja võimalikult madala intressimääraga, mis ei tooks kaasa erisoodustusena maksustamist. TuMS § 48 räägib kahekordsest intressimäärast VÕS § 94 lg 2 kohaselt. Ametlikes Teadaannetes viimane teade on: VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 0,00
Äriühingu omanik annab äriühingule 6 kuuks laenu. Ligikaudu kui suur võiks olla laenu intressi määra ülemine lagi, et maksuametil ei tekiks soovi äriühingut maksustada? Laenuandjal pole siinjuures tegelikult erilist huvi teenida intressitulu, pigem hool oma ettevõtte käekäigu pärast, aga samas miks ka mitte saada “normaalset” tasu. Vastus: Lagi sõltub rahaturu
Töötaja soovib tööandjalt laenu (13 500 €) tagasimaksega 400 € kuus ehk ligikaudu 3 aastaks. Kas intressi arvutamiseks põhimõtet – vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär – tagab, et riski tööandjale erisoodustuse näol ei teki, ja võiks olla rakendatav terve laenuperioodi kohta? Samas, kas maksuametnikul ei