Maksuamet keeldus käibemaksukohustuslaseks registreerimisest

Maksuamet küsib seoses käibemaksukohustuslaseks registreerimise taotlemisega firmalt lisaandmeid. Allpool oleva kirjavahetuse ja EMTA tegevusmeetodite põhjal – kas oskate ehk hinnata, kus võivad peituda riskikohad, mida tuleks vastamisel silmas pidada? Taustinfoks: OÜ on asutatud küll Eestis (osakapitali sisse maksmata), kuid omanik ja juhatuse liige ühes isikus elab ja töötab viimased aastad Indoneesias, nii et füüsilise isikuna ta tulusid Eestile sel ajal deklareerinud ei ole.  Kuhu nad (EMTA) tahaksid veel oma küsitlustega välja jõuda? Või ongi tegemist rutiinse protseduuriga KMKR omistamisel.

EMTA 1. kiri: Kirjeldage lühidalt oma ettevõtte tegevust, millest tuleb käive, millised on ettevõtte kulud, kes tegeleb, tegevuskohad ja ettevõtluse rahastamise allikad (laen, omakapital, toetus vmt).

Vastus: Ettevõtte tegeleb kahte tüüpi konsultatsiooniga: ettevõtete äriarendus ja eraisikutele reisikonsultatsioon. Kuna ettevõtte tegevus on teenusepõhine, siis ainuomanikuna rahastan ja konsulteerin ise. Peamised kulud seonduvad müügi- ja kliendikohtumistega Euroopas ja kolmandates riikides.

EMTA 2. kiri:
2. Avalduses märkisite, et OÜ käive on 01.10.2017 ületanud piirmäära. Seoses sellega ja vastavalt telefonivestlusele palun edastage OÜ pangakonto väljavõte alates algusest ja müügiarvete koond.

EMTA 3. kiri:

Dokumentidest nähtub, et Teil Eestis tegevust ja käivet ei ole olnud, seega ei ole Teil kohustust registreerida Eestis käibemaksukohustuslaseks. Eelmises kirjas selgitasin, et Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. Taotlus jäetakse rahuldamata.

Mida edasi teha? Mu rahvusvahelised tegevuspartnerid nõuavad et mul oleks maksunumber.

Vallaste ja Partnerid Blog


Vastus:

Ettevõtja jäeti registreerimata Käibemaksuseaduse § 20 41 alusel. Registreerimata jätmist on võimalik vaidlustada, kuna ettevõtja on tõendanud, et ta tegeleb ettevõtlusega. Väitega, et Eestis tegevust ja käivet ei ole olnud, ei saa registreerimata jätmist põhistada.

Tuleb märkida, et viidatud sättes märgitud „ettevõtlus Eestis“ on määratlemata õigusmõiste. Kuna EN käibemaksudirektiiv nr 112 on otsekohaldatav, siis pole Eesti käibemaksuseaduse tekstil tegelikult ka mingit tähtsust.

Direktiivi Artikkel 9:

  1. “Maksukohustuslane” on iga isik, kes mis tahes paigas teostab iseseisvalt mis tahes majandustegevust, olenemata nimetatud tegevuse eesmärgist või tulemustest. “Majandustegevus” on tootja, ettevõtja ja teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus, sealhulgas kaevandamis- ja põllumajandusalane tegevus ning kutsealane tegevus. Majandustegevusena käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil.

Arvan, et kui taotleda kohtus KMS § 20 41 rakendamata jätmist seoses vastuoluga EN direktiiviga, siis peab kohus seda ka tegema. Lisaks sellele, sisaldab see säte määratlemata õigusmõistet „ettevõtlus Eestis“. Registreerimata jätmise õigusevastust on selgitanud ka Euroopa Kohus: pole oluline, millal, kus, kellega või mis eesmärgil tehinguid tehakse, st  ostetakse ja müüakse või kavatsetakse osta ja müüa.

Lisaks sellele, et registreerimisest keeldumiseks puudub õiguslik alus, kahjustatakse sellega otseselt ettevõtja huve, kuna pole võimalik kaupade/teenuste soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu oma käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata ja on raskendatud või võimatu saada teenuseid teiste riikide maksukohustuslastelt.


Vallaste ja Partnerid vastab Teie küsimustele. Maksud ja raamatupidamine.

Kirjuta kommentaar