Juhatuse liikme ravikindlustusega ei tasu jantida
Tänavu jõustunud ravikindlustuse seaduse muudatuse kohaselt tekib juhatuse liikme kindlustuskaitse ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest, kui isiku eest on sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Tänavune miinimumkohustus on 139 eurot (390×0,33). Deklaratsiooni võib maksuametile esitada suvalisel päeval. Maksu- ja Tolliamet esitab andmed viivitamatult haigekassale, kes teeb kande sotsiaalmaksu deklareerimise kohta andmete saamise päevale järgneval päeval.
Seadusandja poolest on asi selge – juriidiline isik peab võtma kohustuse tasuda oma juhatuse liikme eest tasuda vähemalt 139-eurost sotsiaalmaksu ja see on kõik. Aga nagu ikka, on ka seekord ametnikud võtnud endale õiguse reegeid „täpsustada“. TSD vorm on sätitud nii, et seda ei saa esitada seal 390-eurost juhatuse liikme tasu näitamata. Mis toob kaasa 44-eurose tulumaksukohustuse ((390–170)x0,2).
Lisaks sellele on ametnikud veendunud, et kindlustuse saamiseks peab nii juhatuse liikme tasu kui ka sotsiaalmaks olema ära makstud. Muidugi see nii ei ole. Juriidilise isiku asjaomane organ (OÜ puhul osanikud) otsustab, kas, millal ja kui palju ta juhatuse liikmele tasu maksab – ükski ametnik seda dikteerida ei saa. Tasu maksmisel pole ei ravi ega kindlustusega midagi tegemist, kindlustus tekib sotsiaalmaksukohustuse deklareerimisest. Kui raha ei juhtu olema, jääb juriidiline isik ka sotsiaalmaksu võlgu. Sel juhul peab ta maksma riigile liiakasuvõtjalikku intressi.
Tuhandete osaühingute ainuke osanik on ka juhatuse ainuke liige ja ainuke töötegija. Kuna töötaja saab ravikindlustuse maksuameti töötamise registrisse kandmisega, siis on ka juhatuse liikmel mõistlik sõlmida OÜ-ga tööleping. Pole väga oluline, mis ameti ta endale valib – ta teeb nagunii kõike, mis vaja. Ja erinevalt juhatuse liikmest, kelle kindlustus lõpeb kohe, kui järjekordne deklaratsioon hilineb, ei kao TÖR-põhine kindlustus enne, kui juhatuse liige seda ise ei lõpeta. Lisaboonusena ei kulu aega ega raha TSD-dele.