Kas kordusarvete vormistamise eest tasu küsimise piirid on seaduslikult määratletud?
Tere,
tekkis kaks küsimust seoses uue tarbijakaitseseaduse eelnõuga. Nimelt kohustatakse sellega teenusepakkujaid tarbijaile arveid esitama tasuta. Kas see kehtib ka kordusarvete kohta?
(http://tarbija24.postimees.ee/2804864/ministeerium-kohustab-teenusepakkujaid-esitama-tasuta-arveid)
Nimelt on silma jäänud selline asi, et kui prügiarve (keskmiselt 3-4€ ringis) jääb kogemata tähtajaks tasumata, siis kordusarve saatmise eest küsitakse 2,3€ (võlateate eest 3,2€) ning ähvardatakse inkassoga.
Kohati meenutab 3,2€ arve puhul inkasso ja 2,3€ kordusarvetasu teatud mõttes petuskeemi. Eks kõigil ole juhtunud, et mõni arve jääb tähtajaks tasumata, kuid 2,3€ kordusarve ning 3,2€ võlanõude eest 3,2€ arve eest on protsentuaalselt päris suur summa.
Kas kordusarvete vormistamise eest tasu küsimise piirid on seaduslikult määratletud või on igal firmal õigus ise määrata, kui palju ta õigeks peab?
Vastus:
Igal nõudel peab olema õiguslik alus. Aluseks saab olla ainult seadus või leping. Jäätmeseadus sellist alust ei anna ja ma ei tea ka ühtki muud seadust, mis võimaldaks kaupmehel (kordus)arve esitamise või muu kontoritöö eest ekstra arveid esitada – maksete laekumise võimalik viibimine on äririsk, mis on alati ettevõtja kanda. Kui tasu (kordus)arve esitamise eest on lepinguga ette nähtud, siis tuleb muidugi maksta. Kui sellist kokkulepet pole, siis on tegu kaupmehe kelmusekatsega ja maksma loomulikult ei pea. Küsimuses viidatud seadusmuudatus keelab arvete, sh kordusarvete esitamise eest tasu nõudmise.