Teenuse saaja ja maksja
Kontsernis on otstarbekas ja praktiline vajadus esialgselt mõnede kulutuste eest maksta teenuste osutajale kõigi kontserni firmade eest ja hiljem kulud edasi jaotada (lähetused, ärikohtumised, kontoriruumide üür jms) vastavalt tegelikule kuuluvusele. Emafirma maksab enda ja tütarde eest kogu teenuse arve, pärast soovib tütardelt saada kompensatsiooni
Kuidas oleks kõige õigem vaheetappi raamatupidamises kajastada – kas maksjale mitte kuuluvad kulud näiteks tõsta vahekontole ja hiljem vähendada seda arve edasi esitamisel? Kuidas oleks õige toimida sisendkäibemaksuga?
Vastus:
Sisendkäibemaksu saab maha arvata see ettevõtja, kes kaupa või teenust kasutab oma maksustatava käibe tarbeks ning kes on arvel märgitud ostjana või tellijana. Tähtsust ei oma, kes arve maksab või kas tegu on ühe kontserni ettevõtjatega.
Saan aru, et antud juhul tellib üks firma kogu teenuse ja teenuse osutaja esitab arve selle firma nimele. Kui teenuse tellija võimaldab teenusest osa saada ka teistel isikutel, siis peab ta teenuse vastavates osades neile edasi müüma ja esitama neile vastavad arved (näit üürnik-allüürnik). Teenuse osutajalt saadud arvel näidatud käibemaksu arvab teenuse tellija maha täies ulatuses (kui selleks ei ole KMS-st tulenevaid piiranguid).
Seega ei ole kogu teenuse eest maksmine käsitletav võõraste kulude kandmisena, vaid teenuse ostmisena oma ettevõtluse tarbeks ja teistelt teenuse saajatelt nõutavad summad ei ole hüvitised, vaid teenustasud.
Teise isiku eest kantud kuluna saab asja käsitleda juhul, kui tehingut ei maksustata käibemaksuga või arvel näidatud käibemaksu ei saa maha arvata. Sel juhul tekib teenuse eest tasunud firmal vastav nõudeõigus teenuse tegelike saajate vastu.